Johannes Pirita: talvel üle 80 km/h sõitmine pole kunagi mõttessegi tulnud

Liikluseksperdid on välja käinud idee, et osadel teedel võiks talvel alandada maksimaalse sõidukiiruse 80 kilomeetrini tunnis ning see on legendaarse liiklusmehe Johannes Pirita meelest päris mõistlik mõte.

Mullu otsustati, et suvist piirkiirust ei tõsteta 90 kilomeetrilt tunnis 100 kilomeetrini tunnis ilma eraldusribata 1+1 sõiduradadega teedel. Pirita ütles Delfile, et ka see on hea plaan.

„Mida väiksem kiirus, seda vähem prohmakaid ja liiklussurmasid ka. Järgnevatel aastatel võiks samamoodi talitada. Mis selle kiirusega ikkagi siia-sinna jukerdada,“ rääkis ta.

„Kiiruse erinevus kümme kilomeetrit tunnis annab maanteel ühest kohast teise jõudmisel ajaliselt üsna väikse vahe. Kui linnas sõita 40 km/h ja 20 meetri pärast on jalakäija teel, siis saab auto enne seisma aga kui sõidate 50 km/h, siis ei saa pidama, vaid sõidate jalakäijale otsa 37 km/h. Sellistel juhtudel hakkab kiiruste vahe olulist rolli mängima,“ ütles Pirita.

Mõne aasta eest räägiti Tallinna kesklinnas lubatud sõidukiiruse alandamisest 40 kilomeetrini tunnis, kuid see plaan pole seni teoks saanud.

Pirita hinnangul ei ole linnas praegu mõtet piirkiirust vähemaks tõmmata. „Võib-olla mõnes üksikus kohas, mõnel liiklusohtlikul tänaval maksaks muuta piirkiirust madalamaks. Aga ulatuslikumalt pole küll mõtet,“ leidis ta.

Pirita juhib tähelepanu ka sellele, et mitmel pool kruusateedel on lubatud piirkiiruseks 90 km/h.

„Olen sõitnud 52 aastat autoga. Möödunud suvel oli vaja sõita mööda kruusateed, olin varem ka seal sõitnud, kuid kruusatee oli „treppi“ sõidetud ja kruus hakkas autot sedasi kiskuma, et ma läksin täitsa hämmingusse, et kuidas nii kergesti võib auto käest ära minna. Kruusatee on suhteliselt ohtlik tee. Kruusateedel võiks küll rakendada madalamat piirkiirust kui 90 km/h,“ rääkis ta.

Talvel liigeldes on staažikas juht ettevaatlik. „Talvel ei ole ma mitte kunagi sõitnud 90 km/h, talvine piirkiirus on olnud mul 80 km/h. Seega kiidan heaks talvise kiiruse alandamise,“ ütles Pirita.

Üheks võimalikuks liikluse reguleerimise vahendiks on ka soovituslikud piirkiiruse märgid, kuid neisse Pirita väga ei usu.

„Soovitusliku märgi jälgimine on iga juhi enda asi, ei oska öelda, et see liiklust korrastaks. Käsk ja keeld on kindlam mõte kui lihtsalt soovitus,“ leidis ta.