Johannes Kert: kuni 20-protsendine väljalangevus ajateenistusest on selgelt kellegi hoolimatus

 (87)
Ajateenijad õppusel
Ajateenijad õppuselFoto: Jaanika Ojakõiv, kaitsevägi

Endine kaitseväe juhataja, Reformierakonna liikmena riigikokku kuuluv kindralleitnant Johannes Kert ütles kommentaariks eile avaldatud uuringut kommenteerides, et 20-protsendine väljalangevus ajateenistusest on selgelt kellegi hoolimatus. Kaadrikaitseväelaseks hakkavad Kerdi sõnul aga need ajateenijad, kelle ülemad suudavad olla neile eeskujuks.

„Uuringus Delfi vahendusel välja toodu kaardistab ja kajastab probleeme üsna täpselt. Arvan, et uuring on aktuaalne ja püüan kindlasti sellega põhjalikumalt tutvuda,” ütles Kert Delfile.

„Heaoluühiskonnas üles kasvavate noorte tervis on nõrgem, tihti ka väga ebaühtlane ja siin mängib oma rolli moodsa infotehnoloogia laialdane kasutamine ühiskonnas, mis on loomulikult köitev, mitmes mõttes arendav, kuid aheldab noored vabatahtlikult toolile istuma,” nentis Kert.

Tema sõnul tehakse tehakse Eestis siiski palju ka tervislike eluviiside ja liikumise vajalikkuse selgitamiseks. „Oleks ajakohane teostada ka uuring sellest, kuivõrd kõrged on kutsealuste teadmised ja millised on harjumused, mis seonduvad liikumise ja tervislike eluviisidega. Kui palju liikumist ja tervislikke eluviiside tähtsust rõhutavat informatsiooni tuleb vanematelt ehk kodunt, kui palju tuleb koolist, kui palju tuleb massiteabevahenditest, elektrooniline meedia kaasa arvatud,” sõnas Kert. „Vaja oleks uurida saavutatud efekte ja välja selgitada vajakajäämised. Aiman paljusid vastuseid küsimusele, mille just tõstatasin kuid autoriteetne teadusasutuse poolt läbi viidav uuring oleks vajalik, et sellest siis ka riiklikul tasemel vastavates poliitikates lähtuda,” lisas Kert.

„Ma tunnen ühte Eesti ohvitseri, kelle kolmeaastase väeosa ülemaks oleku perioodil ei langenud ei tervislikel ega psüühilistel-psühholoogilistel põhjustel välja ühtegi ajateenijat. Samal perioodil võrdsustus tema juhitud väeosast lahingukooli ja sõjakooli astujate arv Kuperjanovi pataljoniga, milline on selles suhtes olnud alati ja on ka täna esirinnas,” märkis Kert. „Ajuti on paremaid tulemusi näidanud erinevad väeosad, aga alati on see olnud seotud väeosa ülema isiksusega. Kuni 20-protsendine väljalangevus ajateenistusest on selgelt kellegi hoolimatus ja tegematajätmine,” sõnas ta.

Johannes Kert Foto: Ilmar Saabas

Üleajateenijaks minema motiveerivad eeskujuks olevad ülemad

Lahingukooli allohvitseriks ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) sõjakooli lähevad ajateenistuse läbinud noormehed ja noored naised Kerdi sõnul eelkõige siis, kui nende ajateenistuse jooksul kogetud ülemad on oma käitumise, eeskujuga ja juhiomadustelt sellised, kellega ajateenija soovib sarnaneda ja samastuda. „Kaitsetahe, millele saab aluse panna enamal määral just kaitseväes ja kaitseliidus, on psühholoogiline fenomen, mis põhineb eelkõige usutavusel. Nii et küsimus taandub eelõige otseste, aga ka kaudsemate ülemate usutavusele ja kogu riigikaitsesüsteemi loogilisele arusaadavusele,” sõnas Kert. Tema sõnul ongi väeosa ülema otsene töö tagada, et kõikide juhtimistasandite juhid käituksid sobivalt ja tema väeosa ees olevate eesmärkide saavutamisele vastavalt.

„Kaitseväe organisatsiooniline kultuur peab vastama selle organisatsiooni eesmärkidele. Noore personali valik ja suunamine on kindlasti üks tähtsamaid ülesandeid ja siin vaid kõrvalt tulevatele värbajatele lootma jääda on enesepete,” toonitas Kert. „Asi paraneb üsna kohe, kui kaitseväe juhtkond kehtestab väeosa ülemate üheks tähtsaimaks töö tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks koha väeosast lahingukooli ja KVÜÕA sõjakooli astujate ja ka konkurentsis sissesaajate, pingereas,” märkis ta. „On ju selge, et need ülemad, kes saavad aru ja seega tegelevad uue põlvkonna sõjaväeliste juhtide valiku ja teenistusse motiveerimisega edukamalt, on riigikaitse süsteemi jaoks väärtuslikumad kui potentsiaalsed strateegilised liidrid,” sõnas Kert. „Neid tasub edasi koolitada ja edutada.”

„Need, kes ei oska või ei suuda oma väeosas ja ka allüksuses tagada õhkkonda, mis soosib elukutsevalikut sõjaliseks juhiks, nende karjäär saab kulgeda paremal juhul horisontaalselt või siis üleviimisega madalama vastutusega teenistuskohale. Muidugi saab ka siin rääkida objektiivsetest ja subjektiivsetest faktoritest, kuid minu poolt toodud näide on põhimõtteline,” ütles Kert. „Lisaks eeltoodule sõltub kaitseväelase elukutse valik väga asjakohastest ja stabiilsetest sotsiaalsetest garantiidest. Kaitseväelaste väljateenitud aastate pensioni kaotamine on kindlasti kahetsusväärne ning ennatlik olukorras, kus seda kompenseerivate meetmete pakett ei ole selgelt välja töötatud,” märkis ta.

Kool võiks anda ajateenistusest ja kaitseväest parema ülevaate

Loe veel

„Ajateenistus on sarnane kooliga, kus õpitakse kaitsma oma kodumaad ja selleks on vaja nii suuta, osata kui ka vastu pidada nii vaimselt kui füüsiliselt. Siin, nagu igas eluvaldkonnas, on edu saavutamiseks vaja, et inimesed tunneksid väga täpselt oma tegevuse eesmärke. Tulevad ju ka ajateenijad väga erinevatest peredest, kus valitsevad tihtipeale väga erinevad väärtushinnangud,” rääkis Kert. „Abi oleks, kui kool annaks kutsealustele ühtlase ja selge ülevaate ajateenistuse eesmärkidest, ajateenijate õigustest, kohustustest ning riigikaitsesüsteemis osalemisest pärast ajateenistuse lõppu. Kaitseväe ülesanne oleks siis, kui eesmärgid on saanud selgeks, asuda neid ellu viima ja rakendama,” selgitas Kert. „Kuna ajateenijate kontingent on paratamatult ebaühtlane, siis omandab võtmetähtsuse valik. Eelkõige on tähtis valik sõjalisteks juhtideks aga ka erinevateks spetsialistideks vastavuses võimetega.”

„Kui nüüd on õnnestunud teadvuse ja moraali mobilisatsioon saab paremini käsitleda ka kehalisest ettevalmistusest tulenevaid puudujääke või ka eripärasid juba ajateenija enda huvil ja kaasabil. Oluline on, et oleks õnnestunud kaitseväe nooremjuhtide – nooremallohvitseride, vanemallohvitseride ja nooremohvitseride valik ja koolitus,” toonitas Kert.

„Vältimaks ajateenijate vigastusi, mis juhtuvad tihti just teenistuse väga alguses ja süvenevad teenistuse käigus, kui kohe vigastust ei tuvastata ja ravita, on oluline, et ettevalmistus hõlmaks kehaliste võimete arendamise õpet professionaalsel tasemel,” sõnas Kert. „Kui rohujuure tasandi juhid saavad aru, et kehalised võimed arendatakse järk-järgult ja enda saavutuste demonstreerimine läbi ülekoormuse ei ole tingimata algajate juures asjakohane, lähevad asjad paremaks,” ütles Kert. „Kaitseväes on teenistuses ka kehalise kasvatuse instruktorid ja igas väeosas on arstid ning muu meditsiinipersonal. Nemad on väeosa ülema kindlad abilised, kes ei pea niivõrd läbi viima kehalist kasvatust ja ravima, vaid eelkõige jälgima treeningute ja õppuste ettevalmistamist ja tihti ka läbiviimist ning vajadusel sekkuma kui tuvastavad ettevalmistusele mittevastava koormuse,” rääkis Kert.

„Lõpetan mõttega mille on 19. sajandi esimesel poolel kirja pannud Karl von Klauzevitš. „Ülem saab ja peabki sõdurilt väga palju nõudma, kuid ta peab oma sõdurit armastama. Vaid see sõdur, kes tunneb igakülgset hoolt ja kaitset, on suuteline täitma ülesande ja tihti oma tubliduse ja vaprusega üllatama”.”

„See on vastand ülemale, kes on pealiskaudne, ennasttäis, ülbe ja eelkõige kes ei ole pühendunud. Mõlemat tüüpi ülema tunneb sõdur ära esimesest silmapilgust ja sellest sõltub see, kas ta soovib järgida oma ülema eeskuju või hakkab otsima kas siis teadlikult või tihti alateadlikult põhjuseid, kuidas füüsilise vigastuse, haiguse või vaimse probleemi abil oma ülemusest – ka kaitseväest distantseeruda,” sõnas Kert.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare