Küsimusele, milline meeleolu hetkel Rootsis valitseb, vastas Jõerüüt, et sellele ei saa otse vastata. „Meeleolu nendel inimestel, kes teevad operatsiooni seal saarestikus – sõjaväelased, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud, kes seda jälgivad ja sellega tegelevad – nende meeleolu on üks. Rahvas elab oma tavalist elu, sest rootslased on harjunud sellega, et nende maad kaitstakse,“ ütles Jõerüüt.

Jõerüüt ütles, et ei ole küll jõudnud kohalikega väga palju antud teemal rääkida, ent tema sõnul on meedia tekitanud inimestes riigi kaitsmist puudutava temaatika suhtes huvi küll.

„See sõltub väga palju sellest, mis on inimese eluviis ja milline on tema huvide sfäär. Rootslasi muidugi huvitab nende maa kaitsmine, aga osad inimesed ajavad tihedat ärihuvi või õpivad hoopis ja nende huvid on hoopis mujal. Ma arvan, et pärast seda, kui kõik pressikanalid on päevade kaupa ja väga intensiivselt kõike seda, mis saarestikus toimub, edasi andnud, siis küllap see hakkab tulevikus inimestele väga palju mõjuma, sest huvi selle vastu, mis toimub nende piiridel ja kaitsejõududega – see suureneb.“

„Rootsi rahvas on elanud kakssada aastat ilma sõjata oma territooriumil ja see ei ole enam mentaliteedi asi, see on juba geneetiline küsimus – nad on rahulikud.“

Suursaadik tõi välja, et kohalik meedia on teemat seni üsna adekvaatselt käsitlenud. „Siin on üks oluline detail, mida saab kõrvalt jälgida. Kui möödunud aastal olid mitmed lennuintsidendid Rootsi piiride lähedal, kus Vene lennukid lähenesid kummaliste manöövritega Rootsi piirile, siis ajakirjandust eriti ei informeeritud,“ rääkis Jõerüüt.

„Praegu on näha nii riigivõimude kui ajakirjanike poolt teistsugust käitumist. Võimud on, niipalju, kui võimalik, kõik avalikuks teinud, ja ajakirjanikud tunnevad selle vastu muidugi suurt huvi. Nad on maksimaalselt täpsed selle informatsiooni piirides, mis neile antakse,“ tõi ta välja.

Jõerüüt ütles, et kuna Eesti-poolne Rootsi abistamine ei ole saatkonna teema, ei oska ta seda kommenteerida, ent lisas, et piiriteenistus ja ametivõimud peavad naaberriikidega kogu aeg sidet. „Naabritevaheline koostöö kõigil tasemetel toimub niikuinii kogu aeg, kas siis natuke ebatavaline või tavaline – sidemed on olemas,“ kinnitas ta.