Jõed on noori lõhesid ja forelle täis

Tänu sademeterohkele suvele ja sügistalvele on jõgedes püsiv kõrge veeseis ning see teeb rõõmu nii lõheuurijatele kui ka õngemeestele.

Eesti mereinstituudi kalandusuuringute spetsialist Mart Kangur rääkis, et hilissügisel tehtud kontrollpüükide tulemused olid mõnede lõhejõgede puhul lausa rekordilised, kirjutab Eesti Päevaleht Online.

„Eriti palju oli üheaastaseid lõhemaime, mis näitab, et juba 2007. aasta sügisel olid lõhelistel soodsad kudemistingimused,” märkis Kangur.

Kui tavaliselt on lõheteadlased iga-aastase seire lõpus pidanud tõdema, et näiteks Harjumaal asuvas Vääna jões lõhet sama hästi kui pole, siis nüüd ületasid kontrollpüügi tulemused ootusi mäekõrguselt. „Kui muidu saame seal üks või harvemal juhul kaks lõhemaimu saja ruutmeetri kohta, siis viimasel korral oli neid lausa paarikümne jagu,” tõi Kangur välja.

Samasugune üllatus tabas lõheteadlasi Jägala jõel: kui muidu hinnatakse sealset lõhede keskmist asustustihedust olematuks või mõnele isendile saja ruutmeetri kohta, siis nüüd küündis vastav näitaja seitsme lõhehakatiseni.

Lääne-Virumaal asuvas Selja jões aga küündis lõhede hulk kontrollalal pea neljakümne maimuni.

Kangur osutas, et kui jõgedes on palju vett, tuleb novembris-oktoobris neisse kudema rohkem nii lõhesid kui ka meriforelle.

Kudemist soodustab Kanguri kinnitusel ka asjaolu, et suurvee tõttu on vooluvesi enamasti ka tavapärasest puhtam.

Kangur lisas, et suurvee kõrval on lõheliste arvukuse kasvule kaasa aidanud Põlula kalakasvatuskeskusest pärit maimude jõgedesse taasasustamine.

Taasiseseisvumise aegu Eesti üheks reostatumaks vooluveekoguks peetud Ida-Virumaal asuva Purtse jõe vesi on nüüd juba niivõrd puhtaks muutunud, et selles on uuele elule ärganud lõhe ja meriforelli asurkond.

Eestis on ühtekokku üksteist jõge, kus lõhed ja meriforellid kudemas käivad.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines