„Me alustasime valitsuses 2014. aastal, mil iga kümnes laps elas absoluutses vaesuses ning lapsetoetused olid kümmekond aastat püsinud 19 eurol. Tuleva aasta jaanuarist on esimese ja teise lapse toetus 60 eurot kuus,“ märkis Ossinovski. „Kui 2014. aastal eraldas riik peretoetustele 100 miljonit eurot aastas, siis järgmisel aastal on see summa kolmekordne ehk tervelt 300 miljonit eurot.“ Juba astutud sammude mõjul on absoluutsest vaesusest toodud välja 20 000 last ja Eestist on saanud riik, kus lapse saamine ei tähenda perele vaesusesse langemist, lisas ta.

Eelarve teiseks oluliseks nurgakiviks pidas Ossinovski ühiskonna arengu seisukohast kriitiliste valdkondade töötajate palgatõuse. Kui neli aastat tagasi oli õpetaja miinimumpalk 800 eurot, siis uuel aastal kerkib õpetaja alampalk 1250 euroni, mis teeb viie aasta palgakasvuks 56 protsenti. „Lisaks toetame omavalitsusi 15 miljoni euroga, et lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90 protsenti kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks võrdselt kooliõpetajaga vähemalt 1250 eurot,“ lausus sotsiaaldemokraatide liider.

Samuti peatus ta kultuuritöötajate, päästjate ja patrullpolitseinike kasvavatel töötasudel ning tõstis esile haigekassa 180 miljoni euro võrra kosunud eelarvet, mis võimaldab pakkuda inimestele paremat arstiabi ja lühendada ravijärjekordi.

„Eesti majandusarengu pikaajaline võti ei ole odav tööjõud, olgu ta kodu- või võõramaine, vaid meie majanduse teadmismahukuse ja sellest tuleneva lisandväärtuse kasv. Selleks oleme suurendanud riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Jah, me ei ole ikka veel jõudnud sihiks seatud ühe protsendini SKT-st. Siin tuleb erakondadel valimiste järel saavutada kaitsekuludega sarnane pikaajaline kokkulepe,“ ütles Ossinovski. „Küll aga oleme me reforminud teadusrahastuse süsteemi, tagades teadlaskonnale rahastamise suurema stabiilsuse ning toetanud aina enam ja tõhusamalt innovatsiooni ettevõtluse poolelt.“