Ossinovski sõnul on vaja põhikoolides saavutada tulemus, et 9. klassi lõpuks valdaksid vene noored eesti keelt B2 tasemel, mis võimaldaks neil edasi õppida ükskõik millises keeles.

„Konsensuslike lahenduste otsimise asemel on valitsuserakonnad jätkamas olukorda, mis tekitab teravat pinget ning vastandumist meie ühiskonnas,“ ütles Ossinovski kommentaariks valitsuse otsusele mitte lubada neljal Tallinna koolis jätkata õppetööd gümnaasiumi astmes vene keeles.

Ossinovski avaldas kahetsust, et valitsus ei ole toetanud SDE ettepanekut viia see teema poliitiliselt tasemelt üle pedagoogilisele. 

„Venekeelsete põhikoolide 9. klassi eesti keele eksami mediaantulemus on natuke üle 60 punkti ehk täpselt B1 taseme lähedal,“ viitas Ossinovski eksamitulemustele. „See tähendab, et pooled venekeelse põhikooli lõpetajad ei valda eesti keelt isegi B1 tasemel, rääkimata sellest, et ka see tase ei ole eestikeelseks gümnaasiumiõppeks piisav.“

Tema sõnul on valitsuse väide sellest, et vene keelt õppekeelena taotlevates koolides puuduvad reaalsed takistused, mis välistaksid õpingute läbiviimise 60 protsendi ulatuses eesti keeles, küüniline. 

„See on poliitiline avaldus, mitte pedagoogiline hinnang,“ ütles Ossinovski.

Ta lisas, et sarnaseid argumente oli näha ka valitsuse varasemate otsuste puhul. Ta tõi näiteks Narva 6. kooli, kus on põhikooli eesti keele eksami mediaantulemus umbes 40 punkti, mis tähendab, et pool õpilastest saavad alla 40 punkti, B1 tasemest rääkimata.

„See on erakordselt madal tulemus, aga valitsuse otsusest loeme välja hoopis teistsuguse hinnangu,“ ütles Ossinovsiki ja tsiteeris valitsuse otsuse põhjendust: „Keskmine eesti keele eksamihinne on [selles koolis] veidi madal, kuid näitab, et teatud osa õpilaste keele oskuse tase on selgelt siiski üle 60 punkti.“