Jentsi sõnul pole töötajaid vaja lahkuma survestada, sest uus töölepingu seadus tegi vallandamise piisavalt lihtsaks

Riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Jents lausus täna, et tööandjatel pole enam vaja töötajaid survestada poolte kokkuleppel töölt lahkumise saavutamiseks, sest 1. juunist 2009 kehtima hakanud töölepingu seaduse muudatused muutsid tööandjale oluliselt paindlikumaks töötaja vallandamise.

Täna oli riigikogus esimesel lugemisel Marko Pomerantsi ja Kalle Jentsi algatatud seadusemuudatus, millega jäetakse ära järgmisest aastast tekkima pidanud võimalus saada töötukassast hüvitist ka poolte kokkuleppel ja vabatahtlikult töölt lahkujatel.

Muudatusi tutvustades lausus Jents, et peamised põhjused selle eelnõu esitamisel olid kõigepealt töötukassa jätkusuutlikkuse tagamine, et oleks piisavalt raha praegu kehtivate meetmete rakendamiseks, aga samuti ka tööturumeetmete rakendamiseks ja loomulikult, et hoida reserve halvemate aegade tarbeks.

Teiseks on see oluline eeldus, mis võimaldab alandada töötuskindlustuse makse määra kolmele protsendile.

Jents soovis tagasi lükata eelnõu vastaste vastuväited, just kui oleks praktikas palju neid juhtumeid, kui tööandjad lihtsalt sunnivad "ebasoovitavaid töötajaid" omal soovil töölt lahkuma.

"Ma arvan, et kui sellist olukorda võib-olla esines enne 2009. aastat mingil määral ja rohkem, ma ei saa muidugi välistada, et 100% seda ei esine. Aga kindlasti 1. juunist 2009 kehtima hakanud töölepingu seaduse muudatused muutsid tööandjale oluliselt paindlikumaks töötaja vallandamise ja selles mõttes mingeid survemeetodeid ei ole vaja kohaldada, sest tööandjal ei ole tõepoolest töötaja vallandamine väga kulukas, kui see töötaja oma tööle ei sobi või ei ole talle piisavalt tööd anda," lausus Jents.

"Võib-olla ka veidi kokkuleppest, mis sõlmiti sotsiaalpartneritega 2008. aasta 23. aprillil. Sellest on siin varem juttu olnud ka meedias ja on eelnõu esitajat süüdistatud, et see eelnõu just kui rikuks seda kokkulepet. Aga ma juhiksin tähelepanu selle kokkuleppe ühele punktile, kus oli märgitud, et kokku maksete määr ei ületa 1,5%. Me teame, et täna on see määr kokku 4,2%. Ja sellepärast ma ütleksin nii, et sel ajal meil oli igasuguseid muid kokkuleppeid ja häid ideid ja ka seadusi 2008. aastal, mida me kahjuks majanduskriisi tõttu ei ole saanud realiseerida ja oleme pidanud ümber hindama," lisas Jents.

Sotsiaaldemokraat Jaak Allik küsis Jentsilt, kas eelnevalt ka tööandjana tegutsenud Jentsi praktikas on tulnud ette vastastikusel soovil töövahekorra lõpetamist selliselt, et see ei ole olnud ikka päris vabatahtlik, vaid oli tööandja algatusel? Allik tahtis ka teada, milline võiks olla sellise sundusliku vabatahtlikkuse protsent tänapäeval?

16 aastat ettevõtluses töötanud ja neli aastat Viljandis linnapeana tegutsenud Jents vastas, et võib kas või oma firma põhjal öelda, et ta ei tea sellist juhust ja ei tea, et midagi sellist oleks tulnud ette ka ta kolleegidel. "Ehkki, oleme ausad, on mingi hulk töötajaid, kes tegelikult ei tee oma tööd, ei viitsi, või ei taha. Me kogu aeg lähtume, et ainult 100% töötajad on head ja siis on kurjad tööandjad. Tegelikult mingi osa töövõtjaid peab ka peeglisse vaatama ja me ei pea neid sellega premeerima, kui nad ei taha, ei viitsi, ei suuda oma tööd teha, peavad vastutama selle eest ja võib-olla uuel töökohal paremini töötama," leidis Jents.

"Ma olen rääkinud, kui tööandjal on ikkagi üks kuu vaja maksta koondamise korral hüvitist, edasi juba maksab töötukassa, siis on lihtsam tõepoolest töötajat koondada, kui hakata tal kuidagi käsi väänama," lisas Jents.