Jehe: anonüümsus internetis on üks põhiõigusi

 (109)
Ville Jehe
Foto: DELFI

Delfi juhatuse esimehe Ville Jehe sõnul peab netikommentaatorite anonüümsus säilima, sest internetis anonüümselt oma arvamuse avaldamine on ka Euroopa Liidu kodaniku üks põhiõigusi.

Jehe väitel ei pea paika ka väited, et leimi levitavaid anonüümseid kommenteerijaid ei saa tuvastada, sest kõigi Eestis toimunud leimi puudutavate kohtuprotsesside puhul on jõutud lahendini, kus kommentaari sisu eest tehti vastutavaks kommentaari kirjutaja, vahendab ETV24 hommikusaadet “Terevisioon”.

“Selles mõttes on tegu huvitava juhtumiga, sest minu andmetel on Eestis olnud umbes 5-6 protsessi netikommentaaride asjus ja kõik nad on lahenenud siiani ühte moodi ehk siis Euroopa Liidus kehtivate üldnormide raamides — kommentaari eest vastutab kommentaari kirjutaja ja kõikide nende protsesside puhul on leitud ka see kirjutaja üles ning ta on saanud karistada või siis on sõlmitud kohtulik kokkulepe,” selgitas Jehe ärimees Vjatšeslav Leedo poolt algatatud kohtuasja. “Nüüd antud kohtuprotsess on selles mõttes huvitav, et seekord ei huvitagi hagejat kommentaari kirjutaja vaid keskkond ise ehk väide on see, et internetis peaks toimima eeltsensuur ja keskkonna omanik peaks kogu sisu, mille kolmandad pooled sinna üles panevad, eelnevalt läbi vaatama ja vastutuse võtma, mis on internetis kahjuks võimatu.”

Jehe rõhutas, et nn. notice and take down süsteem toimib ehk siis kui lugeja märkab sobimatut artiklit, pilti või kommentaari, siis on tal võimus teavitada sellest teenusepakkujat ning sobimatu materjal võetakse maha. Ehk väited, et teenusepakkujad ei tee midagi leimiga võitlemiseks, ei pea paraku paika. Vimastel aastatel on leim oluliselt vähehenud ning see on just iseregulatsiooni teene.

Jehe hinnangul on internet endiselt siiski uus keskkond ja võtab lihtsalt aega kuni tekib ka sellele keskkonnale omane kultuur.

“Me ei saa eeldada, et uus avalik ruum nagu seda internet on, on kohe absoluutselt korrektne, kuigi need inimesed on seal need samad, kes on siin füüsilises ruumis. Kahjuks on siin kultuur alles välja kujunemata ja see võtab aega — see hakkab haridusest, see hakkab kodusest kasvatusest ja mõnes mõttes on isegi hea, et on olemas keskkond, mis näitab tegelikult osadele inimestele nende õiget palet,” märkis Jehe.

“Anonüümsus iseenesest ei muuda siin mitte midagi, sest kui enamasti räägitakse anonüümsuse kaotamisest sellisel juhul kui luuakse registreerimise barjäär, aga registreerida saab ju ka valeandmetega ning ID-kaardi kasutuselevõtt oleks täna selgelt selle keskkonna suhtes ülepingutatud barjäär, sest näiteks tänaval meil ju keegi iga nurga peal passi ei kontrolli. Miks siis virtuaalkeskkond peaks olema selline, kus kehtib politseiriik või sõjaväekord või kuidas iganes me seda nimetame,” kommenteeris Jehe internetikommentaaride anonüümsuse temaatikat.

“Anonüümsus ei ole meie poolt välja mõeldud, see on jällegi Euroopa Liidu direktiivides kirjas — see on Euroopa Liidu kodaniku põhiõigus anonüümselt arvamust avaldada internetis ja kui Eesti riik leiab, et me peaks kuidagi teistmoodi seda reguleerima siis, jah, meil on see võimalus, aga ma väga loodan, et nii ei lähe,” ütles Jehe.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare