„Eesmärk on 2020. aasta rahvaloendus viia läbi registripõhiselt ning selleks on vajalik paljude erinevate asutuste koostöö, et saada automaatselt andmeid vähemalt 17-lt andmekogult,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Suurim töö on praegu aadressiandmete korrastamine, et tagada andmete kvaliteet ja ajakohasus loenduseks.“

Komisjon sai ülevaate nii loenduse kui ka prooviloenduste ettevalmistamisest ning vajalikest töödest andmekogudes. Lisaks otsustas komisjon, et 2016. aasta prooviloenduse kohta tuleb statistikaametil esitada kokkuvõte järgmise aasta lõpus.

Rahvusvaheliste kokkulepete järgi korraldatakse kõigi Eesti püsielanike ja eluruumide loendus ühtse programmi alusel iga kümne aasta tagant. Statistikaamet on alates 2010. aastast teinud metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid selleks, et korraldada loendus registripõhiselt.

„Registripõhine loendus säästab tavaloendusega võrreldes riigile keskmiselt 280 inimtöö aastat ja võimaldab saada tulemusi kiiremini, sest väheneb inimlike eksimuste hulk,“ lisas Sester. “Lisaks on registripõhine loendus odavam, sest jääb ära tavaloenduse kõige töö- ja kulumahukam etapp – küsitlusloendus.“

Loenduskomisjoni kuulub 14 liiget, selle esimees on rahandusminister. Liikmed on sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadus-, justiits-, kaitse- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerid. Veel kuuluvad komisjoni maa-ameti, kaitseressursside ameti, statistikaameti ning maksu- ja tolliameti peadirektor, haigekassa ja töötukassa juhatuse esimees ning linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindaja.