President Toomas Hendrik Ilvese aastalõpu intervjuu kandvad teemad olid Eesti julgeolek, Euroopa julgeolekupoliitika ning rahvusvahelised riikidevahelised suhted.

Suhtekorraldaja sõnul esitas Ilves Eesti peavoolupoliitikute kivisse raiutud seisukohti, mille loojad on Eesti peamised välispartnerid.

"Ta oli väga rahulik ja mõneti eemalolev. Ta oli justkui kuskil Euroopas, mitte väikses (jõuetus) Eestis," täheldas Delfi palvel intervjuud jälginud Mäggi. "Ta vaatas ainult suurt pilti, aga tavalisele keskmisele väiksele Eesti inimesele sõnumit ei olnud. Kui, siis ehk see, et keskmine eestlane on uskumatult sallimatu ja ei austa inimeste sünnipäraseid omadusi.

"Mind häiris kõige rohkem see viha ja raev kooseluseaduse ümber," märkis president.

"Eesti inimesele aga suunda ja lohtust (et elu läheb paremaks, mida kõik parteid enne valmisi lubavad!), selles intervjus ei olnud," nentis Mäggi. "Enne valimisi oleks oodanud, aga see oli ka ehk intervjueerija küsimuste viga."

Ilves rõhutas viimase aasta kohta, et rahvusvahelises elus on reeglid muutunud ning kui reeglid on muutnud, tuleb mõelda palju rohkem, kui siis, kui kõik on paigas. Mäggi sõnul Ilves mõtleb ja analüüsib.

President märkis, et: "Meie ei saa teha neid asju, mida suured saavad endale lubada." Mäggi sõnul võib sellest järeldada, et me ei saagi ise enda jaoks suurt midagi ära teha, kui suured vennad (USA, Saksamaa jt) selle taga ei ole. "Meie lootus on järgida kokkuleppeid. See annab meile võimaluse püsima jääda," kinnitas president.

Mäggi tõdes, et llvese selge huvi on välispoliitika, mis viitab tema soovile peale presidendiameti lõppu jätkata rahvusvahelises poliitikas.

Mäggi märkis, et president arvustas ka Euroopa Liidu riiki Ungarit, kus kõiki vabadusi ei austata ja on kalduvus autoritaarsusele. "Ungaris on partei, mis mängib poolnatsliku sümboolikaga," sõnas president.