NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
01.02.2018 20:31
Hundid leiavad jälle et jahipedede arvukus on liiga suur :D
Kommentaar eemaldatud
Anonüümne kommentaar
01.02.2018 20:48
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "tt" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
01.02.2018 20:54
Tallinna loomaaias pandi kunagi sõralised elama lumeleopardi puuri ümber. Juhtus see, et loodus tegi oma töö ja liigi ellujäämise nimel sigisid sõralised rohkem kui tavapäraselt haistes vaenlast. Jättes need kitsed /põdrad/metssead rahule oleks hundid söönud ja majade lähedale nad ei kipuks. Kui peremees tarastaks omad lambad ja hoiaks õpetatud koerad valvel poleks ka lammaste murdmist. Ehk, hoidke omad loomad tarastatult ja jätkem metsaelukad rahule.
    02.02.2018 21:46
    Kas sina oled kliendina valmis mitu korda kallimat lambaliha ostma, et kompenseerida need tarastamisest tekkinud kulud?! Ilmselt mitte! Ja nii jääbgi lambakasvatajatel valida, kas riskida või tegevus lõpetada!
Anonüümne kommentaar
01.02.2018 20:58
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Jaan" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
01.02.2018 21:21
suur osa neist on haigestunud, piinlevad seal metsas ja asjaosalised ei võta seda kuulda,” sõnas Peterson

mis haigus neil on, tripper või?
    02.02.2018 02:06
    Huntide populatsioonidel Euroopas (täpsemalt idaosas - läänes hunte pole) on hoopis teine haigus - arvukuse madalseis peale 1950-ndaid. Selle tulemusena on levinud looduslikult üle Ida-Euroopa lõunast põhja šaakal. Vaevalt, et mõni mõistusega inimene saab seda panna kliimasoenemise arvele. See on jahimeeste hästi tehtud töö tulemus.
    02.02.2018 02:11
    Aga jahimeestel näikse olema hoopis kolmas haigus (jälle kahjuks mitte sugulisel teel leviv) - sügelev päästikusõrm.
    02.02.2018 22:04
    Ametlikel andmetel elab Soomes ja Eestis ligilähedaselt ühepalju hunte. Soomes peetakse seda populatsiooni juba ülemäära suureks ning ohtlikuks ja seepärast ei juleta maapiirkondades lapsi omapäi enam kooli ja kodu vahet käia!
    Ja nüüd võrdle Eesti ja Soome territooriume!
    NB! Kes lugejaist usuks, et hundid Läänemaal mingeid "talvepäevi" pidasid ja seepärast ka naabermaakondadest kokku kogunesid? Pigem saavad ikka kõik aru, et tegemist kohalike isenditega ja vaevalt et kogu Läänemaa hundipopulatsiooni ka üle lugeda õnnestus! Seega on jutt 200-jast hundist kogu Eestis üpris jabur ja selle arvu võib tegelikult vabalt kahega korrutada!
01.02.2018 21:49
Kõiki, keda on huvi tappa on nende arvates liiga palju, millega muidu põhjendataks...
Vanasti oli hunte rohkem, talusid rohkem, talus rohkem loomi, kõik said kenasti hakkama, vanad eestlased austasid hunte väga... Nüüd järsku 21. sajandil ei saada hakkama...
01.02.2018 21:51
Kui alguses mesindusega tegelema hakkasin. Tuli naaber mu juurde ja ütles, et need mesilased haiged ja segased, ta teab mida nendega teha. Andku need talle.
01.02.2018 22:06
on ikka jama, hundid piinlevad metsas ja jahimehed piinlevad kodus.
01.02.2018 22:11
Seakatk ja hundid söömata. Kärntõbi levib, ka rebastel.
Hundid murravad koeri, kuna nende looduslik toidulaod on kadunud, metssead. Pole ime, kui varsri hakatakse inimesi ryndama.
01.02.2018 22:46
Paistab , et linnavurledele korralik kont hambu visatud, et üks teist vaimukuse ja taibukusega üle trumpab. Andke aga hammastele valu, teist ju ei olene looduses peale suvise grillimisaegse sääsesöötmise suurt enamat...
Kui teil pisut jahimeeste sõimamisest võhma üle jääb, siis püüdke paarist asjast aru saada. Kärnas hunt ei suuda enam metsas toiduhankimisega hakkama saada ja tuleb inimasustuse lähedale koduloomi, talvel põhiliselt koerad ja kassid, passima. Jahimehed ei saa metsas Kübarsepa poolt lindpriideks kuulutatud kährikuid ja rebaseid koertega taga ajada , sest hunt ei ütle sellisest metsa tulnud kõhutäiest ära. Samas võrreldes searohkuse aegset aega nüüdsega, siis oli kährikuid karjas seasöödaplatsidel nisu nosimas, nüüd aga pole neid kumbagi- ühed tappis maha katk, teised aga said esimeste asemele haigetele huntidele maiusroaks. Häda aga selles, et kui varem hunt põlglikult kährikust mööda lonkis, polnud see talle ei vastane, ega toidukonkurent, nüüd aga on toiduahelas kindlal kohal ja kärntõbes kährikuga kontakti saades jääb ka ise kärna.Jahimehe jaoks surnud ring- metsa koertega kährikuid ja rebaseid laskma ei julgeta minna hirmust oma koerast ilma jääda. Eriti hagija puhul, see jookseb rebase järel kilgates kümne ja enamgi kilomeetrise ringi maha ja hunt oma uinakut tehes kuulebki oma hommikueinet otse lõuge vahele tulemas. Kärntõbi aga levib ja varsti pole hundil enam miskit hamba alla pista, sest oma haiguse tõttu ta kitsi, põtru ega jäneseid kätte ei saa ja tulebki taluõue ketikoeri murdma.
    02.02.2018 09:02
    Need linnades, kõigist näärmetest nõretavad pagurohelised tuleks mõneks ajaks veel säilinud looduspiirkondadesse lähetada. Saaksid reaalse kogemuse, mis alustel ja kuidas floora ja fauna toimivad.
    Eelisel aastal piiras üks hunt mitu kuud elamist. Tegi põhjaliku puhastustöö naabri majapidamises. Oma koera kaitseks pidin kalli korraliku aia ehitama. Koeraga jalutades jälitas hunt meid, tõsi, hoides vahemaad. Lumele jäid suured jäljed. Last üksi koolibussi peale ei saada...
    12.02.2018 11:59
    Õige !
02.02.2018 06:34
Mulle tundub, et selles kommentariumis jahimehi sõimavad grafomaanid pole eales metsas hundiga tõtt vaadanud. Ei tea hundi lõhna ega pole näinud tema kollakaspruune, roheka säraga silmi mis sind nii tähelepanelikult uurivad. Mina olen poisikesena (viiekümnendad aastad) mitu korda näinud ja ei unusta siiani. Samuti on meeles hommikupimeduses taskulambi valgusvihku sattunud susi säravad silmad. Siinsed grafomaanid ei tea mis tunne on inimesel kui näeb talvisel metsateel enda ees ühte koera moodi kogu minemas ning selja taga teist. Ja milline rõõm on kui juhuslikult tagantpoolt reega tulev naabrimees su peale võtab...
Maal on küll lapsi kelle koolitee läheb läbi võsa või metsa ja hundi rünnak on siin igati reaalne.
Nii, et grafomaanid, kui ikka matsu ei jaga, siis pole vaja lollusi kirja panna. Tulge mõistusele!
    02.02.2018 09:40
    Oma kümme aastat tagasi oli Alam- Pedja looduskaitseala piiril Põltsamaa jõe lähedal Laashoone teell juhus, kus õhtupoolikul koolist tulevaid lapsi saatis mööda metsaveert liikunud hundikari. Rahulikult, jälgisid, tulid koos lastega tükk aega koos. Seda seika kommenteeris üks tubli linnaroheline irvitades nii- hundud saatsid lapsed turvaliselt koju. Kui oleks selline asi näiteks kuskil Tabasalu kandis juhtunud, oleks see linnaisand kohe Jahimeeste seltsi tormanud ja esimesel tüübil kõri pihku haaranud- mis toimub, hundid söövad linnas juba lapsi, teie aga magate siin ja ei tee väljagi...
    Inimkond on oma loodusliku taandarenguga ja linnastumisega jõudnud sinnamaale, et see, mis maal toimub, peabki loodus ise reguleerima, maakad võik isegi ühe hüsteerilise bärbinimelise naisõiguslase sõnul üldse ära surra ja platsi metsloomade jaoks puhtaks jätta. Kui maakad ei saadaks linna kolm päeva ei liha ega piima, saaks nad vist sellise solgilaviini kaela, et vähe pole. Inimkond mitte ei ole rumalamaks jäänud vaid lausa idioodistunud.
02.02.2018 09:49
Oma kümme aastat tagasi oli Alam- Pedja looduskaitseala piiril Põltsamaa jõe lähedal Laashoone teell juhus, kus õhtupoolikul koolist tulevaid lapsi saatis mööda metsaveert liikunud hundikari. Rahulikult, jälgisid, tulid koos lastega tükk aega koos. Seda seika kommenteeris üks tubli linnaroheline irvitades nii- hundud saatsid lapsed turvaliselt koju. Kui oleks selline asi näiteks kuskil Tabasalu kandis juhtunud, oleks see linnaisand kohe Jahimeeste seltsi tormanud ja esimesel tüübil kõri pihku haaranud- mis toimub, hundid söövad linnas juba lapsi, teie aga magate siin ja ei tee väljagi...
Inimkond on oma loodusliku taandarenguga ja linnastumisega jõudnud sinnamaale, et see, mis maal toimub, peabki loodus ise reguleerima, maakad võik isegi ühe hüsteerilise sõnul üldse ära surra ja platsi metsloomade jaoks puhtaks jätta. Kui maakad ei saadaks linna kolm päeva ei liha ega piima, saaks nad vist sellise solgilaviini kaela, et vähe pole. Inimkond mitte ei ole rumalamaks jäänud vaid lausa idioodistunud.
03.02.2018 00:03
Paar aastat tagasi läksid vanaema ja lapselaps Väike Maarja kandis augusti õhtul, hämaruses bussi pealt kodu poole.
Mõnikümmend meetrit enne koduväravat kargasid kuskilt välja hundid ja imiteerisid rünnakut inimestele.
Hüüete peale tuli vanaisa välja ja nad said väravast enne sisse, kui imitatsioon oleks ehtsaks ründeks muutunud.
Jahimehed arvasid, et olukord oli ohtlik. Hundid õpetasid noori välja.
Linnamehest spetsialist hindab loomade arvukust metsas kabineti aknast vaadates, välja sõidab siis, kui temal mugavam, mitte siis kui lugemiseks õige aeg ja tingimused.
40 hunti lühikese aja jooksul viitab, et liikvel on neid seal mõned korrad rohkem.
Huntide arvukuse ja kärntõve leviku vahel on seos. Nagu ka rebaste ja kährikute arvukuse ja nende haiguse vahel.
Mida vähem neid on, seda tõenäolisemalt on nad terved. Mida rohkem, seda vastuvõtlikumad nad haigustele on ja seda laiemalt haigus levib.
Haige loom ei ole ohtlik ainult koduloomadele, ka inimesed on siis tema jaoks saak. Huntide inimesekartus on hakanud kaduma ja see on ohu märk.
Aga linnamees vaatab endiselt kabineti aknasse, kujutledes nunnut hunti nagu ta seda lapsepõlves loetud Londoni raamatust mäletab.
    03.02.2018 00:51
    See Läänemaa 40 hunti on arvatavasti suuremalt jaolt see punt ilma kindla territooriumita tegelasi, kes katku eest põgenevaid sigu jälitades on nii kaugele jõudnud. Ligi kolm aastat tagasi ilmusid kevadel Kesk-Eestis välja hiigelseakarjad, oma 70-80 tegelast põrsastega kokku kes talirapsi põlde õitest paljaks pügasid ja järjest edasi loode poole liikusid. Varahommikused ja öised autosõitjad nägid pidevalt hunte üle tee lippamas. Need ajasid katku eest põgenevaid sigu, oma kõige lihtsamat saaki taga, kuni Läänemaani välja. Praegu ongi tekkinud suured hundikarjad seetõttu, et seoses tavapärasete saakloomade kadumisega tuleb hakata muidu mitte eriti ründe alla sattunud põtra murdma hakata ja üksi- kaksi see ei õnnestu. On nähtud ka mujal Eestis 10. ja rohkem hunti karjas, puht praktilisest vajadusest suurt saaklooma küttima hakkamise pärast.
    03.02.2018 14:26
    August on alati selles suhtes ohtlik aeg olnud!
    70-nendate lõpus meie kandis käisid hundid kolhoosi noorkarja murdmas. Ühel ööl loomade hooldaja kuulis jälle mullikate röökimist ja läks taskulambiga karjamaale hunte hirmutama, et loomi kaitsta! Hundid jätsidk mullikad rahule, kuid hakkasid hooldajat piirama! Sel naisterahval vedas, et lähedal oli 10-ne kandine veetsistern (mille najal redel) mille otsa ta ronis! Hundid olid küll mõne aja pärast tsisterni ümbert minema läinud, kuid naine ei julgenud sealt otsat enne valget alla tulla!
03.02.2018 00:08
Vene ajal oli kord normaalne.
Niipea kui hundid ilmusid inimasustuse lähedale, korraldati jaht.
Isegi kui ühtki kätte ei saadud, oli sellest kasu.
Hunt, tark loom, teadis, et ei maksa sinna enam nina pista. Kartust inimese ees hoiti pidevalt alles.
Kabinetirohelised reaalelust ega loodusest eriti ei tea ega taipa.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega