1. augustist 31. oktoobrini kestnud karujahi jooksul võisid jahimehed lasta kokku kuni 30 karu ehk viis protsenti Eesti karudest. “Kokku lasti tänavu 19 karu, mis on mõnevõrra vähem, kui möödunud karujahihooajal. Mullu kütiti 24 karu,” ütles keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna peaspetsialist Peep Männil ETAle.
Kõige saagirikkaim piirkond Eestis on endiselt Lääne-Virumaa, kus tänavu langes jahimeeste saagiks seitse karu. Jõgevamaal ja Põlvamaal kütiti kolm, Järvamaal ja Ida-Virumaal kaks ning Tartumaal ja Harjumaal üks karu.
Karude seire andmeil elab Eesti metsades ligi 600 isendit. Männili sõnul on see number viimase kuue aasta jooksul püsinud enam-vähem samal tasemel.
Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht on varem öelnud, et jaht pole Eesti karude populatsioonile ohtlik ning see aitab säilitada mesikäppade respekti inimese suhtes.
Aktiivne karujaht toimub tavaliselt augustis ja septembris, kui viljapõllud on koristamata. Jahilubasid jagavad jahiseltsid. Kohtades, kus karusid pole või on vähe, jahilubasid välja ei anta.
