Jabur munakooreseadus läks kalevi alla
Kirjas seisis: „On leitud Euroopa Parlamendi määrus, mille kohaselt peab lasteaed oma köögis tekkinud munakoored pakkima topeltkilekotti, töötama välja dokumentatsiooni, kaaluma ja registreerima need ohtlikud jäätmed — kaal, tekkimise aeg jne. Siis asetama sügavkülmikusse.”
Lasteaednik lisas, et kord nädalas toimuva jäätmete äraveo ajal tuleb sügavkülmutatud munakoored allkirja vastu üle anda autojuhile.
Murelik töötaja oli seaduse pärast suhelnud ka teiste lasteaednikega. Selgus, et karistuse hirmus keedeti ühes kohas munakoori lootuses, et need enam siis nii ohtlikud pole, ning seejärel visati biolagunevate jäätmete hulka. Teises asutuses viis juhataja koored oma koju ja põletas need ahjus, olles selle kohta enne teinud sissekande nn enesekontrolli plaani.
„Loodan mõistuse võidule,” kirjutas lasteaednik, kes lähetas kirja ka riigikogu maaelukomisjoni juhile Kalev Kotkasele. „Aitäh tublile inimesele, varem ei teadnud ma sellest midagi,” ütles Kotkas. Kotkas võttis kontakti veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteliga ning kutsus ta komisjoni istungile. Segadused lõppesid vähem kui nädalaga.
„Nüüdseks oleme maakondadesse teatanud, et munakoored võib panna olmeprügi hulka ja erikäitlemist nad ei nõua,” ütles Pärtel Eesti Päevalehele ja tunnistas, et seadust tõlgendati ülepingutatult. Munakoorejamast teatanud lasteaednik keeldus nii enda nime kui ka pildi avaldamisest.
Ta tunnistas, et kardab ülepingutamiselt tabatud inspektorite kättemaksu. Nõudeid, mida lasteasutus peab järgima, on palju, ja inspektor võib tahtmise korral alati leida mõne eksimuse. Toiduameti juht Ago Pärtel oli eelnevast kuuldes mõneti hämmingus. Ta rõhutas: „Kõigepealt püüame inimesi informeerida, mitte karistada.”
