Jaanus Rahumägi kiidab eelmise riigikogu koosseisu opositsiooni
Eelmise riigikogu peamiseks õnnestumiseks pidas Rahumägi valitsuse nelja-aastast võimul püsimist. „Teadaolevalt oli meil viimased kaks aastat vähemusvalitsus,“ täpsustas ta.
„Eriarvamusi oli pidevalt, kuid sisulistes küsimustes eriarvamusele jäädes lähtus opositsioon oma maailmavaatest, mitte kiusust,“ andis Rahumägi hinnangu opositsiooni tööle. „Riigikogu opositsioon oskab olla väärikas, aga vajadusel terav.“
„Valitsus ja rahvaesindus töötasid heas harmoonias,“ hindas Rahumägi jõudude koostööd. „Opositsioon jäi väga sageli konstruktiivseks.“ Ta tõi eraldi välja opositsioonipoliitikud, kes sellele kaasa aitasid — Ain Seppiku, Jüri Ratase, Kalle Laaneti, Eiki Nestori ja Marek Strandbergi.
Rahumägi avaldas lootust, et sama jätkub uues riigikogus ja koalitsioonil jätkub võitja suurust opositsiooni sisulisi ja Eesti elu arengut toetavaid ettepanekuid, mis ei lähe koalitsiooni maailmavaatega vastuollu, arvesse võtta. „Tugevat iseloomustab suuremeelsus.“
Eesti elu ilu seisneb sageli miniatuursuses
Uus koosseis peaks Rahumägi soovitusel alustama sellest, et iga rahvaesindaja peab endale võtma aega, et endale põhjalikult selgeks teha see valdkond, milles ta soovib kaasa lüüa.
„See nõuab detailidesse tungimist, alates seadustest, lõpetades valdkonnas töötavate inimestega suhtlemisega. Iga parlamendiliikme tahe on rahva tahe ja see tahe on mõistlik endale selgeks teha.“
Pealiskaudne asjasse suhtumine viib tema sõnul parlamenti autoriteedi languseni ja seeläbi demokraatia vähenemiseni.
„Eesti elu ilu peitub sageli selles, et me oleme miniatuursed ja seetõttu on parlamendiliikmel võimalik süüvida palju rohkem, kui meie kolleegidel teistes parlamentides. Meil on vaja isiksusi, kes suudavad pidada sisulisi vaidlusi.“
Parlament delegeeris liiga sageli volitatud võimu ametnikele
Eelmise riigikogu peamiseks ebaõnnestumiseks peab Rahumägi ükskõiksust riigiasutuste, peamiselt eriteenistuste võimuliialduste, seaduserikkumiste ja kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumiste vastu.
„Ka üks liialdus on palju.“ Kodanike sisulisi ja tõsiseid põhiõiguste riiveid võeti tema hinnangul kergemeelselt või paremal juhul peeti lihtsalt taunimisväärseks, millele ei pea reageerima.
„Parlamendiliikme isiklikult turvalises keskkonnas ei oldud huvitatud põhiseadusliku kõrgeima järelevalvaja rollist. Adopteeriti ennastsalgav mõtteviis, et küllap riigiasutused teavad, mis rahvale hea on.“
Rahumägi hinnangul delegeeriti rahva volitatud võim liiga sageli volitusõiguseta, anonüümsetele ametnikele. „Ei soovitud süüvida eriteenistuste tegelikesse võimetesse ja käitumise peensustesse. Demokraatlikust protsessist kergemeelsest eemaldudes viib päeva lõpuks demokraatia vähenemiseni.“
