Jaanus Betlem: usuõpetusest ei piisa!

Eesti õpilastel on lisaks religioonialastele teadmistele vaja ka inimmõtte ajaloo ülevaadet integreerituna teiste õppeainetega, leiab religiooniõpetaja Jaanus Betlem ning toonitab, et ideoloogiaõpetusi me ei vaja.

“Ei usuõpetuse eestvõitlejad ega ainekavade koostajad paku ju selles õppeaines dialektilise filosoofia ega (post)modernismi vms kursust, isegi mitte klassikalise filosoofia ja humanismi aluseid. Sisuks on just nimelt religioon ja teoloogia,” leiab Betlem Postimehe arvamusveerul.

“Lõppkokkuvõttes on ka iga usund valmis maailmakäsitlus, mis edastab dogmatiseeritud vaateid (nt käsuõpetust) ning kus diskussioon usundi põhialuste (nt Jumala olemasolu või puudumise) üle välistatakse,” nendib Betlem. “Religiooni kohaselt on ju juurdlemine, otsingud, kahtlemine öeldakse olevat pigem kurjast -n-ö Saatana kiusatused.”

Inimese vaimu, hinge ja füüsise seoste mõtestamine on autori sõnul võimalik mitmel eri viisil ning ei saa öelda, et mõni religooniõpetus valdab tõe monopoli.

“Pigem on koolides puudu põhjalikest ja mitmekesistest teadmistest selle kohta, kuidas inimkond on läbi aegade otsinud teadmisi inimese olemuse ja elueesmärkide kohta väga erinevaid teid pidi ja sugugi mitte ainuüksi religioonide kaudu.”

Laiemat inimmõtte ja filosoofia kujunemislugu ja tänapäevaseid teooriaid ühteainsasse õppeainesse kokku suruda on Betlemi arvates võimatu. Usuõpetusest kõneldes tuleks tema sõnul muuta kogu käsitluse paradigmat.

“Filosoofia ja mõttelugu, religioonid sealhulgas, kajastub kogu inimtegevuse kaudu ja on vähemalt ajalooliselt seotud kõigi õppeainetega ning peaks kooliõpetuses nende kaudu ka väljenduma,” seletab Betlem. Eraldi laiapõhjalise õpetuse loomiseks ei jätku meil teadureid ega õpetajaid, lisab ta.

“Alles hiljuti Nõukogude süsteemist tulnud ja eetiliselt nõrk ühiskond ei ole suutnud siiani ilmutada erapooletut ja laiahaardelist käsitlust,” nendib Betlem. “Ideoloogiaõpetusi me aga ei vaja.”