Lõpliku tõe toimunu kohta (kas ajaloos on üldse lõplikku tõde?) kirjutavad järgmised põlvkonnad, kuna praegustel on kõigil on omad kompleksid, nendib Tartu ülikooli emeriitdotsent Kaido Jaanson Eesti Päevalehe arvamusveerul.

Jaanson kirjutab, et Pätsi alistumine oli tegelikult paratamatus, ent seda oleks võinud väärikamalt teha, kui alla kirjutada kõikidele paberitele, mis Andrei Aleksandrovitš Ždanov Tallinnas lauale pani.

Autor nendib, et meie positsioon polnud kahe maailmasõja vahel kuigi tugev — naabrite seas oli valdav arvamus, et eestlastele ei jäeta nende iseseisvust, ka hoiti Balti riikidest eemale kui paariatest. “Kui Moskva esitas oma ultimatiivsed nõudmised Helsingile, võtsid London, Pariis ja Washington vaevaks Soome eest vähemalt kosta, kui Moskva tegi sama Tallinna, Riia ja Kaunase suhtes, olid seal suud vett täis.”

Seetõttu on kogu toimuv diskussioon president Pätsi üle nagu torm veeklaasis — kui jätta kõrvale moraal, nendib Jaanson. See aga peituvat hoopis milleski muus: kui sul on majanduslikud ja rahanduslikud huvid, ära tiku poliitikasse.