Kuidas läheb uue erakonna loomine?

Tänan küsimast, hästi läheb. Tegelen aktiivselt uue erakonna loomisega. Aga olen ka varem öelnud, et lõplik otsus, kas erakond luuakse, langeb pärast kohalikke valimisi. Täna näitavad kõik märgid, et uus erakond on tulemas. Tõenäoline stsenaarium on, et registreeritakse novembris üks MTÜ, ja selle MTÜle on vaja koguda 1000 liiget. Pärast seda registreeritakse MTÜ ümber erakonnaks. Erakond ei võta osa Euroopa Parlamendi valimistest järgmine aasta, kuna tegeleme üleriiklikkude Eesti küsimustega. Uut riigikogu koosseisu valitakse 1. märtsil 2015.

Kas programm on paigas?

Programm ja põhikiri on kindlasti valmis kuu aega enne, kui registreeritakse MTÜ. On ka teisi küsimusi, mis nõuavad lahendust, näiteks MTÜ nimi. Pean siiski tunnistama, et suvekuudel on erakonna loomise aktiivsus ja töö pisut tagasihoidlikum.

Kui suur on selle vastu lihtliikmete ja võimalike rahastajate huvi?

Täna tehakse vajalik töö ära vabatahtlike jõududega, ja nii on see veel paar kuud. Kui MTÜ on registreeritud, on tunduvalt kergem rahaga toetajaid ja liikmeks astujaid leida. Täna pole veel võimalik liikmeks astuda ja ei taheta rahaliselt toetada asja, mida ei ole olemas. Kui MTÜ on registreeritud, on olukord teine.

Olete te mõelnud süsteemsemale koostööle VIKiga?

VIK on seotud kohalikkude valimistega, aga uus erakond ei saa oktoobriks valmis ja ei võta KOVst osa. Meie fookus on ka Eesti üleriiklikud küsimused. Kindlasti arutan VIKiga pärast 20. oktoobrit, kas läheme riigikogu valimistele vastu koos või eraldi.

Mille poolest tahate IRList ja Reformierakonnast erineda?

See on nüüd väga keeruline ja huvitav küsimus. Eestis on tihti erakonnad üles ehitatud tugevate juhtide ümber ja vähem oluline on programm. Võib küsida, kuidas eristuvad IRL ja Reformierakond? Kui suured on programmilised vahed? Vahest arutame, kas üks erakond on konservatiivne, liberaalne, vasaktsentristlik või mida iganes.

Mina näen seda rohkem kui mingit teoreetilist intellektuaalset võimlemist, mis on praktilise poliitika kujundamisest kaugel. Usun, et poliitika paljudes Euroopa riikides on liikumas samas suunas kui Eestis. Soome valitsus koosneb Paremerakonnast, sotsidest, kristlikest demokraatidest, Vasakliidust, Rohelistest ja Rootsi rahvaerakonnast. Saksamaal on vähem kui kolm kuud parlamendi valimisteni ja ei välistata, et Parempoolsed (CDU) ja sotsid moodustavad uue valitsuse. Kõik see on võimalik, kuna erinevate erakondade programmid on ” jooksnud keskpõrandale kokku” ja vahed on üle aja kõvasit vähenenud. Kindel on, et uus erakond soovib taastada usalduse poliitikute ja rahva vahel, ning fookuses on ka eetika küsimused.

Programmi juurde tuleme tagasi sügisel.