Ühelt poolt on ta olnud avatuse pooldaja, teisalt kasutanud selle saavutamiseks Eesti Pangas üsna jõulisi võtteid. Mõningase jõu kasutamine on eesmärkide saavutamiseks tema hinnangul vältimatu. „Usun, et meil on vaja Eestis paljudes asutustest muudatusi. Ja muudatuste suhtes on automaatselt tihtipeale vastureaktsioon. Meil on vahest jõuaspekti liiga vähe. Me jäämegi asju arutama. Meil ei ole Eestis näiteks jõudu, et teha haldusreformi.”

Milline on Eesti Panga roll nüüd, kus oleme Euroopa Liidus ja euroalas?

Peame vaatama Eesti Panga rolli laiemalt: kuidas areneb üleüldse Euroopa Liit. Selles kontekstis on ju räägitud, et meil on kahekiiruseline Euroopa: Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa. Ja teine asi, mida on arutatud, et need riigid, kes on euroalas, lähevad võib-olla oma teed. Eesti Panga roll on nüüd analüüsida ja aru saada, kuhu me teel oleme. Ma ise näen, et eeldused on Eestil väga head.

Küsimus on siis, kuidas neid rakendatakse?

Jah. See on protsess, kus me täpselt ei tea veel, kuidas see laheneb ja mis suunas liigub. Me ei tohi alahinnata Saksamaa rolli.

Keegi küsis kord minult, kas seitsme aasta pärast, kui Ardo Hanssonit ei saa tagasi valida, võivad pangajuhi valiku kriteeriumid muutuda. Usun, et seitsme aasta pärast tuleks Eesti Panga presidendilt nõuda head saksa keele oskust.

Kas see tähendab, et praegu me ei pööra Saksamaale piisavalt tähelepanu?

Meil Eestis on viis-kuus tähtsat riiki. Kindlasti Venemaa. Me ei saa sellest üle ega ümber, et Venemaa on ja jääb meile tähtsaks riigiks. Naaberriik Läti. Kaks-kolm aastat tagasi, kui Lätis oli majandusseis isegi raskem kui meil, siis lootsime, et lätlastel läheb hästi. Sest kui lätlastel ei lähe hästi, siis mõjutab see ka Eesti arengut kõvasti.

Loomulikult on olulised ka Soome ja Rootsi. Aga kasvava tähtsusega on minu arvates Saksamaa ja selle peale peaksime tõsiselt mõtlema.

Milline on selles valguses Eesti rahanduse ja majanduse olukord ja potentsiaal?

Eesti kõige tähtsam küsimus on, kuidas Eesti majandus kasvab. Eesti majandus peab kasvama kiiremini, kui kasvab meie naaberriikide majandus. Keskmine palk meist 80 km põhja poole on umbes 3000 eurot ja meil on alla 1000 euro. See vahe on suurem kui kolm korda. Nii me ei pane rahvastiku väljavoolu mitte kunagi kinni.

Mida me peame tegema?

On tähtis, et kui me arutame seda küsimust, siis me ei räägiks 25 asjast. Sest sel juhul me kaotame fookuse. Mis on tähtis?

Esiteks, et me jätkame poliitikat, kus meil on Eestis hea haridussüsteem. Meil ei ole kehv haridussüsteem, aga peame seda küsimust kogu aeg fookuses hoidma. Teine asi on, et peame istuma maha ja vaatama, kuidas me elavdame Eesti majandust.

Eesti suur probleem on väljaränne.

Majandusküsimus on vaieldamatult suur osa väljarände probleemist. Sa lähed paremat elu otsima ja mis see parem elu on? Seal, kus sa paremat palka saad.