"Eestis sõditakse agaralt geograafia vastu. Relvastumisele kuluvat üle 100 miljoni euro, riigis on reaalselt juba USA baasid, ajakirjandus on selgelt tendentslik kõiges, mis puudutab Venemaad. Nii jääb inimesel, kes Vene meediat jälgida ei suuda ja Venemaal pikemalt pole viibinud, mulje, nagu oleks Venemaa enamvähem see, mis NLiit Brežnevi või (tule taevas appi!) Stalini ajal," kirjutas Kaplinski.

"Tegelikkus muidugi on midagi hoopis muud ja vastupropaganda näib teenivat nende huvisid, kes tahavad Eesti rahvast uskuma panna, et Vene oht on tõesti väga suur ja iga hetk võidakse meid okupeerida-annekteerida ning küüditada. Tegelikult võib kindel olla, et Venemaa huvides on ainult neutraalne või siis Vene mõjusfääri kuuluv Eesti, kus pole USA (elik NATO, mis on seesama) baase. Mis eestlased oma kodus teevad, Kremli ei huvita."

"Nii et -- horribile dictu -- ei oleks Eestile mingit erilist kahju sellest, kui ta kuuluks USA mõjusfääri asemel Venemaa omasse. Mis oleks geograafiliselt 95% loomulikum ja mis varem või hiljem tõenäolikult ka sünnib. Meie huvides oleks teha kõik, et see ei sünniks vägivaldselt, sõjaga, tapmistega, pogrommidega. See on minu meelest Eesti julgeolekupoliitika põhiülesanne."

"Ja loomulikult: on udujutt, et geopoliitika ja mõjusfäärid kuuluvad minevikku. Nende pärast ju praegu Lähis-Idas ja Ukrainas sõditaksegi suuresti. Ja tuleb tunnistada, et Venemaa vähemasti julgeb otse välja öelda, mis on tema riiklikud huvid."

Kaplinski jätkas seda mõtisklust eile avaldatud postituses. "Venemaast vaenlase kuju loomine, Venemaa ja Putini otsatu põhjamine on mulle ammu läilaks läinud. Eriti aga viimasel ajal, kui USA toetab režiime, mis on Putini omast hoopis hullemad, tõelisi kurjuse impeeriume nagu Saudi Araabia, kes Ameerika abiga pommitab praegu Jemenit tagasi kiviaega. Või Erdogani Türgi, kus ajakirjanikke hulgi vangi pannakse ja peetakse julma sõda omaenda rahva, kurdide vastu. NATO lubas Türgit kaitsta, loomulikult Venemaa vastu..."

"Kuid hullem kui praegune USA maitse järgi sätitud ja meil vohav russofoobia on prioriteetide vildakus. Praegu on maailmale, maailmatsivilisatsioonile kõige suurem oht nn Islamiriik oma genotsiidide ja kultuurimälestiste hävitamisega. Venemaa on tsiviliseeritud maa, olgu tema poliitiline süsteem meie meelest halb. Ja Ukraina hädades on kõige enam süüdi ukrainlased, kes ei osanud oma riigis korda luua ja selle asemel tegelesid rumala ja vägivaldse ukrainiseerimisega, ukraina keele päälesurumisega ja ajaloo ümbertõlgendamisega mustvalges stiilis. Umbes, et kõik halb tuleb Venemaalt, et halvast pääseda, tuleb võidelda Venemaa vastu ja tema mõju vastu igas valdkonnas. Ideoloogia, millesarnast leiab mujalgi. Näiteks Poolas, kus võimule tulid arulagedad marurahvuslased, kes püüavad Poolast uuesti mingit Ida-Euroopa impeeriumi luua. Või meilgi, kus Venemaa klatšimine on saanud poliitikute ja žurnalistide üheks põhitegevuseks."

"Ameeriklastel puudub arusaamine ajaloost, ajalooperspektiiv, nii tegelevad nad geopoliitilise kemplemisega, nägemata asju laiemalt. Taipamata, et Islamiriik on ohtlik nakkuskolle, et religioosne totalitarism on hoopis visama hingega kui mõne riigi ekspansionism, et tema väljajuurimine on palju raskem kui jagusaamine mõnest geopoliitilisest konkurendist. Lohutav on lugeda, et Ameerikas on siiski inimesi, kes näevad asju õigemas perspektiivis. Nagu vanahärra Kissinger, kes samuti leiab, et kõige suurem oht maailmakorrale ja tsivilisatsioonile on ISIS ja võitluseks tema vastu tuleb leida mingi kompromiss ka Venemaaga. Annaks taevas, et see sünniks ennem kui on hilja. Ennem kui ISIS levib kasvõi Pakistani ja saab oma valdusse tuumapommid."