Tallinna tuletõrje- ja päästeameti andmetel on jää servad nõrgad Pirital ning Männiku, Harku ja Pae karjääris. Eriti hull on olukord Pirita jõe suudmes.

“Kui inimene tunneb kõva jääd, muutub ta kole julgeks. Kuid jääs võivad olla pehmed kohad,” ütles ameti pressiesindaja Kirill Teiter Eesti Päevalehe Tallinna lisalehele.

Teiteri sõnul aeti viimati massiliselt jääl uitajaid taga naistepäeva paiku. “Jää peal käimine pole keelatud, aga inimesed ronivad sinna, kus laevad käivad,” nentis ta.

Põhja piirivalvepiirkonna staabiülema Eerik Kirsimaa sõnul on inimesi jääle meelitanud televisioonis levitatud luikede päästmise üleskutse. “Rahvas tõttab lahtise vee piirile luiki toitma. Ma ei taha kellelegi halvasti öelda, aga see üleskutse, et minge vaba veeni ja visake saiatükk vette — see on inimese surmasuhu ajamine,” ütles Kirsimaa.

Tema sõnul tuleb eriti palju inimesi jäält ära ajada nädalavahetusel. Tihti saab Pringi piirivalvekordon telefonikõne mõne reisilaeva kaptenilt, kes annab teada laevateele lähenevatest jalutajatest. Kirsimaa hinnangul peaksid omavalitsused jääl jalutajaid hoiatavad sildid paigaldama.

Staabiülema sõnul on Pringi kordoni toimkond jäält maale tulema keelitanud kümneid inimesi. “Nooremad jooksevad eest ära ja nii see käib. Detsembris uppus naisterahvas, kes oli liiga kaugele läinud. Jaanuaris jõudsime mehele õigel ajal järele,” meenutas Kirsimaa.

Veebruaris vajusid Kloogarannas läbi jää kolm ATV-dega lõbusõitu teinud ärimeest, neist üks hukkus. Eluga pääsenud 33-aastane Ivar rääkis ajalehele, et jää kandis väga hästi ja kukkumine oli täiesti ootamatu.

Ühtmoodi ohtlik on jalutada nii lahtedel kui ka Peipsi järvel. Pärnus on maavanem juba keelanud transpordivahendiga jääl liikuda.

Piirivalve soovitab kõigil kalameestel tunda huvi kalastuspaiga jääolude vastu. Kaasa peaks võtma kompassi, jäänaelad, taskulambi ja mobiiltelefoni.