Siseministeerium teatas, et siseminister Andres Anveltit teavitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher laupäeval kohe, kui süüteo menetleja tuvastas, et tegu on minister Jaak Aabiga.

"Patrull, kes Aabi kinni pidas, ei tundnud ministrit ära. Siseminister andis sellest siis omakorda kohe teada peaministrile," teatas Anvelti nõunik Mari Rebane.

Aab jäi jääknähtudega vahele 11. märtsil, kui ta kihutas Tartus Lõunakeskuse juures 50 km/h alas 73 kilomeetrit tunnis. Tema vere alkoholisisalduseks mõõdeti 0,28 promilli.

Aabi puhul oleks probleem piirdunud vaid trahvi ja juhtimisõiguse kaotamisega üheks kuuks, kui teda poleks ära tuntud. Nagu ülal öeldud, politseipatrull roolijoodikus ministrit ära ei tundnud.

Ministrikohast jäi Aab ilma, sest kuu aega hiljem talle karistust määranud süüteo menetleja tundis ära, et tegemist on valitsuse liikmega. Info liikus sealt edasi PPA peadirektor Vaherini, kes teavitas Anvelti, kes teavitas Ratast.

"Ma sain sellest teada läinud nädalavahetusel laupäeval, 14. aprillil kusagil kella kolme ajal," ütles Ratas Stenbocki maja hoovis ajakirjanikele.

Peale seda rääkis Ratas Aabiga ja nad arutasid tema tagasiastumist.

Aab ise teatas, et otsustas tagasiastumise eelmisel nädalal peale karistuse kättesaamist. "Enda jaoks tegin selle otsuse kohe. Otsus tuli eelmise nädala alguses konkreetse väärteokaristusega, mis on üks kuu juhtimisõiguse peatamist. Viimastel nädalatel, arvestades pingsaid eelarvestrateegia läbirääkimisi, ei tahtnud löögi alla panna oma haldusala," selgitas Aab.

Ta ei lükanud aga ümber Ratase sõnu, et peaminister kuulis vahejuhtumist Anveltilt, mitte Aabilt.

Aab ise tunnistas täna Delfile, et ta tõesti ei öelnud oma karistusest Ratasele, sest kavatses seda teha sel esmaspäeval. Aab selgitas seda sellega, et tema karistus jõustub 26. aprillil.

Aab kinnitas, et ütles kolmele patrullpolitseinikule, et ta töötab riigihalduse ministrina. Sealt edasi läks aga info nihkesse.