Reaalset vanglakaristust peab Liivik kandma kuus kuud, ülejäänud poolteist aastat kuulub kandmisele tingimisi kaheaastase katseajaga. Sundraha süüdimõistetult on 3720 krooni.

Kohus mõistis Liivikult Eesti Vabariigi kasuks 3 miljonit 60 000 krooni, Liiviku arestitud vara realiseeritakse tsiviilhagi katteks.

Jaak Liivikut süüdistatakse selles, et ta Eesti Erastamisagentuuri juhina kasutas ametiisikuna korduvalt ära oma ametiseisundit, millega põhjustas olulise kahju riigi huvidele.

Erastamisagentuuri juhina sõlmis Liivik 1999. aasta novembris kolmepoolse lepingu erastamisagentuuri, ASi Eugeenius ja OÜ Wagnar Holding vahel, olles seejuures teadlik viimase maksujõuetusest. Lõpptulemusena jäi erastamisagentuurile laekumata 3 miljonit 60 000 krooni.

2001. aasta aprillis sõlmis Liivik erastamisagentuuri juhina riigi nimel OÜ Baltic Rail Services ja ASi Eesti Raudtee esindajatega ASi Eesti Raudtee 66% aktsiate erastamislepingu, mille tagajärjel jäi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele tähtaegselt edasi kandmata 12,5 miljonit, valitsuse eelarvevälise omandireformi reservfondi 7,5 miljonit ja stabiliseerimisreservi 30 miljonit Eesti krooni.

2001.aasta augustis sõlmis Liivik erastamisagentuuri juhina riigi nimel BRSiga protokolli ASi Valga Külmutusvagunite Depoo võimalike nõuete kohta ASi Eesti Raudtee vastu, võttes niimoodi riigile ebaseadusliku kohustuse 96 miljoni 135 232 krooni ulatuses.