Jaak Liivik kaebas ringkonnakohtusse

Ametikuriteo eest reaalselt vangi mõistetud erastamisagentuuri viimane juht Jaak Liivik kaebas esimese astme kohtuotsuse Tallinna ringkonnakohtusse.

Liivik (52) ei nõustunud enda süüdimõistmisega ametiseisundi kuritarvitamises ning tahab ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses enda õigeksmõistmist.

Tallinna ringkonnakohus arutab Liiviku süüasja 13. aprillil, ütles BNS-ile ringkonnakohtu sekretär.

30. jaanuaril karistas linnakohus Liivikut ametiseisundi kuritarvitamise eest kaheaastase vangistusega, millest ta peab reaalselt ära kandma kuus kuud. Karistuse ülejäänud osa mõistis kohus Liivikule tingimisi kaheaastase katseajaga.

Linnakohus mõistis Liivikult välja ka riigi tsiviilhagi summas 3.060.000 krooni. Liiviku tsiviilhagi katteks arestitud vara realiseeritakse. Samuti mõistis kohus Liivikult riigile teise astme kuriteo eest sundraha 3720 krooni.

Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi kuritarvitas Liivik oma ametiseisundit, kui võttis Eesti Raudtee erastamisega riigile kohustuse hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida Eesti Raudtee võib saada viie Vene päritolu veduri edasimüümisel või rentimisel, ning kohustuse hoida selleks kuni seitse aastat 50 miljonit krooni erastamisraha tagatisena kindlal arvelduskontol.

Ebaseaduslike kohustuste võtmisega tekitas Liivik ohu riigi vara säilimisele ning diskrediteeris riigi mainet. Samuti võttis Liivik Eesti Raudtee erastamisprotsessis Ukrainast vedurite liisimisega riigile põhjendamatuid kohustusi, märgitakse süüdistuses.

Farmaatsiatehase erastamisprotsessis jättis Liivik esitamata pankrotiavalduse tehase erastaja Magnum Farma vastu ning lubas kanda firma võlgnevuse 4,6 miljonit krooni üle riiulifirmale Wagvar Holding.

Mõlema firma juhatajaks oli võla ülekandmise lepingu sõlmimise ajaks määratud tankist Peeter Pähn.

Liivik pole ennast üheski kuriteoepisoodis süüdi tunnistanud.