Jaak Allik: rahvuslik kokkulepe on miraaž
Ta viitas SL Õhtulehe 25. veebruari juhtkirjale, kus nenditi, et rahvuslik kokkulepe tähendaks rahvale kõrgemalt poolt peale pandud kohustust teha ettevõtja äri eduks nurisemata tööd ning loobuda elu sotsiaalse poole arendamisest.
“Kui aga rahvuslikust kokkuleppest räägivad poliitikud, siis tuleb kahtlustada kas teadlikku valetamist või pehmelt öeldes asjaolude jätmist lõpuni läbi mõtlemata, sest selline jutt peegeldab demokraatliku poliitilise süsteemi olemuse mittemõistmist,” jätkas Allik. Tema sõnul juba kehtib Eestis, nagu kõigis demokraatlikes riikideski, ühiskondlik kokkulepe, mille nimi on põhiseadus.
Põhiseaduses on kirjas sihid, mille hoidmiseks on rahvas oma riigi rajanud, kirjutas Allik. Põhiseadus määrab ka nende eesmärkide saavutamiseks valitavate mehhanismide pideva kontrollimehhanismi, milleks Eestis on iga nelja aasta järel toimuvad valimised.
“Jah, rahvas võib eksida, poliitikud võivad valetada ja omakasupüüdlikult varastada, kuid demokraatlikust erakondade süsteemist ning üldrahvalikest valimistest paremat mehhanismi ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks ja elluviimiseks pole inimkond seni leiutanud,” nentis Allik.
Ta möönis, et valgustatud monarhi või targa presidendi tahe võib mõnikord kiiremini heaoluni viia, kuid reeglina järgnevad neile degenerandid või diktaatorid.
Alliku sõnul tähendab jutt rahvuslikust kokkuleppest katset võtta rahvalt kõrgeim võimutäius ning seetõttu peaks riigipea kui põhiseaduse tagaja selle jutu lõpetma.
Alliku sõnul tekitab küsimust seegi, kelle vahel peaks kokkulepe sõlmitama. Erakonnad selleks ei sobi, sest nad erinevadki omavahel seetõttu, et tunnustades põhiseadust, pakuvad nad programmilisi erinevusi. “Kui erakonnad lepivad lihtsalt kokku, et nendel on üks ja sama programm, siis pole neid ju vaja,” kirjutas Allik.
Tema sõnul saaks ju riiki üksmeelselt kokku lepitud riigi arengu plaani kohaselt arendada, kuid see vajab plaanikomiteed ja ainult ühte erakonda. “Mis sellisest ühiskonnast saab ja kuhu see viib, seda oleme juba näinud,” nentis Allik.
Ta ei suutnud välja mõelda, mida selline lepe peaks sisaldama.
Arnold Rüütel ütles iseseisvuspäeva kõnes, et ühiskondlik lepe peaks kindlustama sotsiaalse turvalisuse ja rahvusliku julgeoleku ning andma tagatised eesti kultuuri, aga ka hariduse ja teaduse kestmiseks.
“Aga see kõik ongi ju peaaegu sõna-sõnalt meie põhiseaduses kirjas,” tõdes Allik.
Ta kritiseeris ka Lennart Meri, kes rääkis rahvuslikust kokkuleppest, mille järgi eraldatakse kaitsekuludeks kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kas keegi on selle kokkuleppe teksti näinud ja kelle vahel ning volitusel see sõlmiti, küsis Allik. “Tegu on ju lihtsalt teatud välis- ja kodumaiste huvigruppide tarvis õhku paisatud propagandamulliga,” kirjutas ta.
Allik lisas, et suurärimehed tahaksid kokkuleppes näha muutmatut rahandus- ja maksupoliitikat ning ilmselt ka igasuguse välispoliitilise debati lõpetamist. Ta kahtlustab suurärimehi soovis erakondadele hästi maksta, et nood olulistes küsimustes kokku lepiksid ning rahva arvamusele lihtsalt sülitaksid.
“Ja ma ei imestaks, kui meie üha rohkem üksteisele sarnanevad eakonnad sellise lähenemisega nõusse jääksid ja hea raha eest ka “ühiskondliku kokkuleppe” ära teeksid,” kirjutas Allik.
