"Tasuta kõrgharidusest saab rääkida ainult kõrghariduse rahastamise olulisel suurendamisel, juhul kui need üliõpilased, kes 100 protsenti läbivad õppekava, nagu uus seadus nõuab, saaksid siis ka õppetoetust ning ei peaks maksma hakkama õppemaksu, nagu seda nägi ette seaduse eelmine variant ja ka praegune variant," rääkis Allik.

Tema hinnangul on presidendi poolt ette pandud parandused juriidilis- kosmeetilist laadi ja ei puuduta seadust sisuliselt, vahendab ERR Uudised.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ütleb, et õppetoetuse eelnõu on parlamenti jõudmas.

"Minu arvates vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ja täna töös olnud ülikooliseadus peaksid jõustuma ühel ajal. Ehk siis, kui me üliõpilaselt nõuame täielikku pühendumust, peaks tal olema ka õppetoetuste süsteem, mis võimaldab tal seda eesmärki paremini täita. Täna on see eelnõu riigikamtseleis ning ma usun, et üsna kiireti ka parlamenti jõudmas," lausus Klaas.