Jääbki saladuseks? Urmas Oti pussitamise uurimistoimik hävitati ligi 14 aastat tagasi
Urmas Ott elas 1999. aasta 1. aprilli ööl Meriväljal üle jõhkra rünnaku. Kaela, jalgadesse ja kätesse kokku seitse haava saanud teleajakirjanik pöördus abi saamiseks ise haiglasse.
Ülemöödunud laupäeval, 6. jaanuaril kirjutas LP Urmas Otti tabanud rünnakust ja erinevatest versioonidest, mis toona juhtuda võis.
Ott andis 1999. aastal nappe ja vastuolulisi selgitusi ning loobus õige pea sootuks politseiga koostööst. Teletäht ei soovinud mingil põhjusel, et juhtumit uuritakse ja ründaja tabatakse. Varsti jäi uurimine soiku ja lugu sumbus vaikimise ja kuulujuttude rägastikku.
Aastate jooksul sulgusid asjast teadnud inimeste suud üha enam. 2008. aasta novembris, kuu pärast Oti surma, tegi Õhtuleht katse pussitamise juhtumis selgust luua. Midagi uut siiski ei selgunud ja nüüdseks on meie seast lahkunud ka toona Tallinna kriminaalpolitseid juhtinud Mati Erik, kes mäletas 1999. aasta aprillipäeva hästi.
Peale juhtumit uurinud politseinike ja Urmas Otti tundnud inimeste, kes rünnakust rääkida ei soovinud, võis mõnele ringluses olnud versioonile kindlama tõepõhja anda vaid uurimistoimik.
2008. aastal Oti pussitamise saladusele jälile jõuda püüdnud ajakirjanik kirjutas, et Oti pussitamist puudutav toimik - küll kõhna, aga siiski - lebab arhiiviriiulil ja seda meediale ei anta, kuna seal leiduvat isikuandmeid, millega tutvumiseks on enne vaja tema sugulaste nõusolekut.
Siiski säilis võimalus, et toimikus peitub midagi, mis Merivälja sündmustelt saladusloori kergitaks. Delfi ja Eesti Päevalehe päringu peale teatas aga politsei, et toimik hävitati tõenäoliselt juba ligi 14 aastat tagasi.
"Nimetatud asjas kriminaalmenetlust ei alustatud. Vastavalt PPA dokumentide loetelule on nimetatud dokumentide säilitustähtaeg viis aastat ja seega on dokumendid hävitatud säilitustähtaja möödumise tõttu," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Marie Aava Delfile.
Seega jääb Oti pussitamise lugu ka nüüd ammendava lahenduseta.
