Izvestija: Tallinnas kavandatakse meeleavaldusi venelaste enesemääramisreferendumi toetuseks

 (697)
Izvestija: Tallinnas kavandatakse meeleavaldusi venelaste enesemääramisreferendumi toetuseks
Foto: Ilmar Saabas

Vene ajaleht Izvestija kirjutab, et aprillis toimub Tallinnas kaks meeleavaldust, mille organiseerib ühendus Russkije v Estonii. Esimene on kavandatud 12. aprilliks Venemaa saatkonna juurde, ning sellest osavõtjad kavatsevad väljendada solidaarsust Krimmi ja Ukraina kaguoblastitega.

Teine meeleavaldus on Izvestija teatel kavandatud 20. aprillile Eesti parlamendihoone ette. Siis kavatsetakse juhtida tähelepanu sellele, et enamik Eesti linnu on asutatud venelaste poolt või on kuulunud Venemaa koosseisu. Jutt käib Tartust (Jurjevist), Narvast, Tallinnast (Revelist) ja teistest. Kavatsetakse ka tõstatada enesemääramisreferendumi korraldamise küsimus, teatab Izvestija.

"Paljude tänapäeval Eesti koosseisus olevate territooriumide kuuluvuse õiguspädevuse ülevaatamine on iga hetk võimalik, vaja on ainult poliitilist tahet," on veendunud üks meeleavalduste korraldaja, ühenduse Russkije v Estonii juht Juri Žuravljov. "20. aprillil läheme me välja plakatitega, mis peavad võimudele meelde tuletama, et Venemaa on täna tugev, erinevalt 1990. aastatest."

Tallinna linnakantselei on nendeks kuupäevadeks andnud tõepoolest avalikeks üritusteks loa - 12. aprilliks Vene saatkonna ees eesmärgiga "Toetame vene kogukonda" ja 20. aprilliks riigikogu ees märkega "Vene kogukonna probleemide lahendamine". Mõlema korraldajaks on märgitud Žuravljov.

Kaitsepolitsei sõnul on miitingute taga juba teada-tuntud provokaatorid, kes üritavad väljamõeldud liikumistega pingeid üles kruvida. Kapo pressiesindaja Andres Kahar ütles Delfile ajalehe Izvestija esitatud väiteid kommenteerides, et neil "pole öelda muud, kui et kaks vene äärmuslast - Linter ja Žuravljov - üritavad end fiktiivsete liikumiste-ühenduste-assotsiatsioonidega ehtides pingeid üles kruvida".

Žuravljovi sõnul on meeleavaldus parlamendi ees kooskõlastatud, mistõttu mingeid ootamatusi ega laialiajamist oodata pole. Ukraina sündmused peaksid Žuravljovi arvates panema Eesti võime mõtlema, kas midagi sellist ei või toimuda ka Eestis.

„Praegu elab kõige suurem hulk venekeelseid riigi kirdeosas, 160 000-180 000 inimest, ja kui ka iga teine neist võtab aktiivse seisukoha, on võimalik moodustada algatusgrupid ja nõuda referendumit Eestist eraldumise küsimuses,“ ütles rahvusvahelise antifašistliku liikumise Maailm Ilma Piirideta Eesti osakonna presiidiumi liige Dmitri Linter.

Linter tunnistab samas, et inimesi aktiivsele tegevusele äratada pole nii lihtne.

„Eesti on politseiriik, aga siin on piltlikult öeldes soe, pime ja niiske ning neile, kes harjunud, mugav. Inimesed on harjunud nii elama ja tuleb rakendada üsna suuri jõupingutusi, et nad valguse kätte tirida, panna mõistma, et nad peavad oma õiguste eest võitlema. Aktsioonist parlamendi juures 20. aprillil peab saama selline stiimul. Selle peamine ülesanne on panna Eestis elavad venelased ise mõistma, et koos on nad jõud ja nende selja taga on Venemaa,“ ütles Linter.

Sündmused Ukrainas on andnud stiimuli tegutsemiseks venekeelsele elanikkonnale kogu Baltikumis, kirjutab Izvestija. Viimastel päevadel on toimunud väljaastumised Krimmi toetuseks Lätis, kus tõstatati küsimus kõige vaesema piirkonna Latgale autonoomiast ja seejärel võimalikust Venemaaga ühinemisest. Pärast referendumit Krimmis algatati internetis allkirjade kogumine kogu Läti Venemaaga ühinemiseks. Läti eriteenistused sekkusid siiski kiiresti ja võtsid aktivistid jälgimise alla, kirjutab Izvestija.

Põhja prefektuuri esindaja teatas, et need kaks avalikku koosolekut on kohalikus omavalitsuses registreeritud ning linn on neist politseid teavitanud. Avalike koosolekute korraldaja on kohustatud vastutama selle eest, et koosolekuga ei rikuta seadust.

Loe veel

Politsei esindaja sõnul jägitakse registreeritud avalike koosolekute läbiviimist ning tagatakse avalik kord.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare