Ivo Saarma: seekord elama jäävad erakliinikud ootavad uut likvideerimist ja ega haigekassa seda ei varjagi

 (37)
fertilitas
Ivo Saarma on veendunud, et seda ettevõtlikku osa tervishoiu süsteemis peaks Eestis pigem suurendama kui vähendama.Olen veendunud, et ettevõtlikku osa tervishoiu süsteemis peaks Eestis pigem suurendama kui vähendamaFoto: Päevaleht/Pressifoto

Erakliinikud veavad haigekassaga raviraha pärast vägikaigast - kas haigekassa tahab erakliinikud välja suretada ja kaaperdada erapraksise patsiendi haiglatele. Vastab Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu eestkõneleja ja AS Fertilitas juhataja Ivo Saarma, kes leiab, et kähmluses kaotab just patsient.

Haigekassa tahab erakliinikute rahakraanid kinni keerata. Neli kliinikut on esitanud vaide. Mis on hetkeseis?

Seis on hetkel selline, et jõus on haigekassa ametnike 8. jaanuari otsus, millega paljudes Eesti piirkondades vähendatakse väljaspool arengukava olevate ravisasutuste ravimahte või lõpetatakse lepingud tervenisti. Meie hinnangul on selliseid raviasutusi enam kui 10.

Kusjuures võib olla isegi nii, et teenust ei osuta arengukava haigla, kellele need ravijuhud kaaperdati, vaid hoopis keegi kolmas, kellega on tehtud niinimetatud allhanke leping.

Seda kõike tehakse olukorras, kus haigekassa finantseeritud ravijuhtude maht tervikuna kasvab ning raviteenuste kättesaadavust võiks hoopis suurendada. Selle vastu on tänaseks protestinud kõik peale haigekassa ja suurte haiglate, kes on uuest olukorrast kasusaajad.

Tundub pigem nii, et patsientide rahulolu, kliinikute ja arstide ettevõtlikkus, teenuse kättesaadavus ja maksumaksja raha otstarbekam kasutamine ei tähenda ametnikele midagi. Kogu Eesti eratervishoid ootab reedest haigekassa nõukogu istungit. Ausalt öeldes on meeleolud väga ärevad. Sellist sammu, mida võib nimetada sammuks erameditsiini natsionaliseerimise suunas, poleks 2014. aastal osanud oodata.

Seotud lood:

Kas haigekassaga on võimalik läbi rääkida? Mis on erakliinikute argumendid?

Eks läbi rääkida püüame ikka, aga selle perspektiivikus sõltub sellest, kas haigekassa ka midagi läbi rääkida tahab. Nende senine otsustusprotseduur on seisnenud selles, et haiglavõrgu arengukava haiglatega sõlmiti lepingud tingimustel, mida nemad arvasid heaks küsida ning meie arvelt tõsteti nende ravimahtusid vaatamata sellele, et nende poolt pakutav teenus ei ole parem ega odavam.

Seda otsust eriti ei põhjendata, räägitakse mingist müstilisest EHK kohustusest eelistada arengukava haiglaid, viidates valitsuse määrusele aastast 2003, mis oma olemuselt on tänaseks juba aegunud. See, et valitsuse määrus annab arengukava haiglatele lepingu sõlmimiseks teatud eelised, ei tähenda sugugi seda, et väljaspool arengukava loetelu tuleks raviasutused likvideerida.

Samuti ei ole määruses öeldud, et arengukava haiglad peaksid lepingud saama ilma, et täidetaks ravikindlustusseaduses toodud valiku kriteeriume. Eratervishoiuasutuste likvideerimine eeldaks sisulist ja võrdlevat analüüsi, mida ei ole tehtud. 

Haigekassa armastab rääkida kvaliteedist, ajades sageli segamini mõisted kvaliteet ja otstarbekus. Viimasest rääkides on pigem põhjust arengukava haiglatele eeliste andmisest loobuda. Tegelikult on viimane aeg küsida, kas sellise süsteemi ülalpidamine ja automaatne rahastamine on ikka otstarbekas. Teame, et mitmetes arengukava haiglates ei ole personali puuduse tõttu võimekust üht või teist teenust pakkuda. Samuti teame, et tegelikult on ju toimumas haiglate võrgustamine, mille raames muutuvad nimetatud haiglate omandisuhted kui ka omavahelised suhted. Sellises olukorras on küüniline teha turu ümberjaotusotsuseid.

Tahame haigekassa tähelepanu juhtida veel asjaolule, et vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratlusele loetakse tervishoiuteenust kvaliteetseks, kui see vastab:
• patsiendi vajadustele ja ootustele,
• erialaselt aktsepteeritud nõuetele,
• ühiskonna seadusandlikele ja eetilistele põhimõtetele,
• tagab patsiendi heaolu ja parima võimaliku tulemuse,
• on osutatud põhimõttel - maksimaalne tulemus võimalikult madalate kulutustega.

Meile tundub, et haigekassa tõlgendab Eestis kehtivaid seadusi aga hoopis nii - tervishoiuteenust loetakse kvaliteetseks, kui seda osutab haiglavõrgu arengukava haigla.

Kas haigekassa suretab erakliinikud välja? Olete kaalunud ka tegevuse lõpetamist?

Kõik need, kelle tegevus on olnud suurel määral seotud haigekassa lepinguga ja kes on teinud investeeringuid, on reaalses ohus. Siinkohal on ettevõtted erinevad, suuremas ohus on loomulikult monoprofiilsed ettevõtted. 

Loe veel

Haigekassa esindaja väidab, et ei ole juhtunud midagi hullu, eraasutustel tuleb lihtsalt leida oma nišš ja vajadusel leida uued tegevusalad. Võib olla oskab keegi siinkohal anda ka nõu, kuidas see on võimalik, kui kõik arengukava haiglad võivad teenuseid müüa piiranguteta vabal turul ning neil on alati võimalus pakkuda madalamat hinda, kuna kõik investeeringud on tehtud maksumaksja rahaga? Samuti on neil mitmeid kombineerimise võimalusi, mis annab neile ilmselge müügieelise, mistõttu EHK soovitus mõjub nagu anekdoot.

Tahan veel rõhutada, et arengukava haiglad reklaamivad ennast aktiivselt ka välisturgudel, neil on sageli loodud turustusosakonnad, oma pressitalitlus jne - ikka kõik maksumaksja rahaga tehtud. Tegelikult tekkinud olukorras meil perspektiivis võimalust ei olegi jäetud.

EHK räägib, et kui peaks juhtuma nii, et arengukava haigla ei suuda piisavalt pakkuda, et küll siis pakutakse meile uuesti võimalusi. Kas need kõnelejad siis ei hooma, et haiglat ega ka polikliinikut ei ole võimalik sõrmenipsuga ega võlukepiga luua? Kas tõesti arvatakse, et pärast sellist riiklikku likvideerimist on keegi valmis võtma ettevõtlusriske, arvates, et juhtunut enam ei korrata. Kõik need, kes seekord elama jäävad, peavad lihtsalt ootama, millal saabub nende järjekord ja ega EHK seda ei varjagi.

Haigekassa räägib isegi patsiendi vabast liikumisest, nagu see oleks Eestis olemas, pidades silmas üksnes EHK lepingupartnereid. Tõepoolest kerkib tahtmatult silme ette pilt minevikust. Ka siis väideti, et kõik on rahva hüvanguks ja kommunism ei ole enam kaugel, samuti väideti, et inimõigustega on meil kõik korras, kuidas küll vastikud kapitalistid sellest aru ei saa. 

Kui suurtest summadest on jutt? Mida see kliinikule tähendab ja mis muutub patsiendile? Kas hinnakiri jääb samaks, kuid patsiendi omaosalus suureneb?

Aeg ajalt loen kommentaare ja imestan, et patsient ei ole ilmselt hoomanudki, et on käinud eraraviasutuses kuna ei ole pidanud ravi eest ise tasuma. Haigekassa lepingu olemasolul teenindatakse patsiente samadel alustel nagu arengukava haiglates olenemata sellest, kes on haigla omanik.

Riik võidab meie näol seeläbi, et ei ole kulutanud maksumaksja raha tingimuste loomiseks ja sageli küsib eraettevõtja EHK käest vähem raha pakkudes teenuseid hinnaalandusega. Sellega pakutakse riigile vähema raha eest rohkem teenuseid.

Rahandusministri sõnul kulutatakse EHK eelarvest väljaspool arengukava ligi kaheksa protsenti, aga teenuseid osutatakse EHK sõnul 19 protsenti, see peaks mõndagi ütlema.

Nüüd, kus EHK lepingu ära võetakse tuleb kõigil patsientidel ise maksta asutuse hinnakirja alusel. Kui ambulatoorses osas on mõeldav, et patsient suudab ise tasuda, siis päevakirurgias ja haiglaravi osas on see sageli mõeldamatu, sest arve võib olla sageli suurem kui 1000 eurot.

Kusjuures tekib õigustatud küsimus, et miks maksumaksja peaks selle kinni maksma ilma, et tal tekkiks õigus EHK piirihinna ulatuses seda raha tagasi küsida. Solidaarsus ei tähenda midagi muud kui seda, et tal tuleks oodata EHK-lt kompensatsiooni olenevalt ravi järjekorra pikkusest. 

Patsientidelt võetakse siis ära valikuvõimalus ja patsiendi jaoks pikenevad ravijärjekorrad haiglates?

Jah, nii see on. Oleme suuteliselt teenust pakkuma sageli odavamalt ja vähemalt sama kvaliteetselt, rääkimata teenuskultuurist, teenuskeskkonnast ja patsiendisõbralikkusest. Igal juhul kaotab patsient.

Olen veendunud, et seda ettevõtlikku osa tervishoiu süsteemis peaks Eestis pigem suurendama kui vähendama. Minu andmetel on isegi Soomes erameditsiini osatähtsus tänasel päeval suurem ja mulle tundub, et erastruktuuride kaasamine tervishoius on pigem kogu EL kasvutrendiga. 

Tervishoid peab olema patsiendi-, mitte riigihaiglakeskne. Praegu on võimalus laeva kurss õigeks keerata ja koos ülejäänud Euroopaga liikuda patsiendi vabaliikumise ja suurema konkurentsi teed.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare