Illar Hallaste on poliitikutest, keda tean, olnud kõige hoogsam. See oli nii tema trump kui probleem. Illar oli tegija kõige ehedamas mõttes - kui ta nägi eesmärki silme ees, liikus ta selle suunas praktiliselt pidurdamatult. Mis paratamatult tõi kaasa ka vigu ja vastasseise.

Illarit meenutades tuleb esmalt meelde külaskäik tema toonasesse koju Kadrinasse 1993. aastal. Astusime koos kööki, rääkisime pisut abikaasa Hillega ja siis hakkasid lapsed kogunema... Neid tuli erinevatest tubadest, üks pisike veeres koguni alla trepist, teised hakkasid teda kohe lohutama. Mingil täiesti hoomamatul viisil suutis samas Illar jagada oma tähelepanu korraga kõigile kaheksale lapsele.

Illari temperament, vahe mõistus ja avatud suhtlusstiil tõi talle hulgaliselt nii sõpru kui vaenlasi. Ise mõtlesin temast salamahti kui hispaanlasest, kes on mingi saatuse viguri tõttu sattunud Eestisse.

Kui 1990ndate aluses poleks Eesti poliitikas olnud Illar Hallastet, elaksime täna teistsuguses vabariigis.

Ivo Rull,
RKE Isamaa peasekretär 1992-1994