"Toiduseaduse peal saab näidata, et levinud arusaam, et Brüsselis kirjutatakse inimvaenulikke seadusi, ei vasta tõele," rääkis Padar, kelle sõnul peavad toiduainete märgistamine ja sellega seotud nõuded olema täpsemad, sest Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest puudutav ühine turg.

Tema sõnul on selge, et ka toiduainetetööstused ei kasuta enam naabermaakonnast toodud toorainet ning tihti tuuakse see kauge maa tagant. "Kodanikud tahavad väga selgelt teada, kust tooraine on pärit ja mida toiduained sisaldavad," rääkis Padar ja märkis, et müügipakendil muutub kiri loetavamaks ja näiteks lihatoodete puhul tuleb märkida, kui tootesse on vett rohkem kui viis protsenti sisse pritsitud.

Lisaks peab olema välja toodud teave allergikutele, kui toiduaine sisaldab teatud komponente.

Padari sõnul on veel terve rida rakendusaktidest tulenevaid nõudeid. Näiteks sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritolu puhul peaks tulevikus olema märgitud ära sünnikoht, kasvukoht ja koht, kus loom on tapetud.

Toiduseadust muudetakse seoses vajadusega viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1169/2011, mis toob alates 13. detsembrist 2014 kaasa muudatused toidumärgistuses.

Alates 2016. aastast muutub kohustuslikuks ka toitumisalase teabe esitamine, ütles põllumajandusminister.

Toiduseaduse muudatused jõustuvad eeldatavasti 13. detsembrist 2014.

Kuigi suures osas jäävad nõuded samaks, sisaldab detsembris kehtima hakkav määrus mitmeid olulisi uusi nõudeid, näiteks:

· müügipakendil tuleb kohustusliku teabe esitamisel kasutada vähemalt 1,2 mm tähemärgisuurust;

· teave allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta tuleb pakendatud toitude puhul esitada koostisosade loetelus sellisel viisil, et nad eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi abil;

· pakendamata toitude puhul tuleb allergiat põhjustada võivate koostisosade nimekiri teha kättesaadavaks müügikohas. Uuena lisandub see nõue toitlustusettevõtetes pakutavatele roogadele;

· alates 13. detsembrist 2016 peab pakendatud toitude märgistusel olema teave toidu energiasisalduse, rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja valkude ning soola koguse kohta.