„Minul õnnestus Lorentsi mõlemad ained läbida „viiele“,“ ütles Kuusmaa Delfile. „Meie kursusel, mis nüüd kevadel lõpetas, said teisedki Lorentsi ainetes „neljasid“ ja „viisi“.“

„Kindlasti peab ütlema, et tegu oli kooli ühtede raskemate ainetega, mille puhul tuli palju tööd teha ja hallid ajukäärud unest üles äratada,“ meenutas just äsja kolledži lõpetanud Kuusmaa.

Kuusmaa tunnistas, et nägi ka ridamisi materjale varasematest aastatest, aga kasutasin neid pigem selleks, et saada teada, mis tüüpi küsimusi on oodata, mitte selleks, et kopeerida vastuseid, millest enamik olid nagunii valed. „Sundisin ennast ikkagi ise mõtlema,“ sõnas Kuusmaa.

Kuusmaa lisas, et kaugõppe kursus võttis loengutes päris palju sõna ja lasi endale asju üle selgitada. „Harrastasime ka grupitööd, aga seda enne eksamit õppimiseks, mitte eksami ajal,“ meenutas ta oma õpingute perioodi. „Mis täpselt selle erinevuse praeguse juhtumiga tekitas, ei tea.“

Kuusmaa sõnul on raske öelda, mis tollel konkreetsel eksamil, kus suur hulk tudengeid läbi kukkus, toimus.

IT Kolledži loogika ja algoritmiteooria õppejõud ja poliitik Peeter Lorents kukutas kevadel eksamil läbi 135 üliõpilast ja tudengid nõuavad juhtkonnale esitatud petitsioonis tema vallandamist.

Eksami läbisid selleks vajaliku punktisummaga vaid üheksa tudengit. Paljud eksaminandid usuvad, et nende tegelik skoor pidanuks olema kõrgem kui miinimum. Lisaks süüdistavad üliõpilased õppejõudu rassismis ja sallimatuses.