Iseseisvuspartei selgitab naftapalaviku puhkemist: nafta olemasolu üle Hiiumaal on spekuleeritud juba eelmise sajandi algusest
Ehkki Eesti Iseseisvuspartei on oma programmi sisse kirjutanud, et Hiiumaal väidetavalt leiduda võivat naftat kaevandades saaks Eesti tulu, on eestlaste suurim vara praegu siiski kasvav mets ja puhas loodus.
"Väite nafta olemasolust kirjutas programmi sisse meie esimees Vello Leito, mina eelistan tegeleda maisemate ja reaalsemate asjadega," ütles Lauri Liikane Eesti Iseseisvusparteist, kes pidi ERRi valimisdebatis vastama saatejuhi küsimusele, kas naftavarudega Hiiumaal on lahendatud ka Eesti majandusprobleemid ning kas Saaremaalgi on naftat letud.
"Tegelikult on nafta olemasolu üle Hiiumaal spekuleeritud juba eelmise sajandi algusest, võetud on proove, kulutatud raha," meenutas Liikane.
Ta viitas, et 1961. aastal kirjutas omaaegses teadusajakirjas Eesti Loodus A. Einpaul, et juba 1922. aastal pöördus keegi Nikolai Gukassov omaaegse kaubandus-tööstusministeeriumi poole nafta pumpamise kontsessiooni saamiseks, vallandades sellega Eestis tõelise naftapalaviku. Samal aastal tahtsid Eesti valitsusega kontsessioonilepingut sõlmida tervelt 66 era- ja juriidilist isikut.
"Kui nüüd tänapäeva tagasi tulla, siis kaasaegsed uurimismeetodid annavad mõningast lootust tõde päevavalgele tuua," rääkis Liikane. "Nimelt on Taani Tehnikaülikooli vanemteaduri Ole Anderseni käe all valminud varasematest oluliselt täpsem Maa gravitatsioonikaart, mis aitab tõhustada ka nafta geoluuret. Selle meetodiga abil on naftat leitud üllatavatest kohtadest, kuid Hiiumaa kohta peaks oma hinnangu andma ikkagi eriteadlane."
Liikane rõhutas, et kindlasti ei tohiks oletusi võtta makromajanduslike prognooside aluseks. Sellegipoolest tasuks tema sõnul silmad lahti hoida ja mõistlikkuse piires ka meie varjatud ressursse uurida. "Kuid miljonite paiskamisele ulmeprojektidesse olen mina igal juhul vastu: Eestis on statistikaameti andmetel üle 200 000 vaese, esmalt tuleks tegeleda nende olukorraga," reastas Liikane oma prioriteedid.
Naftapalavik puhkes juba 1913. aastal
Ikka ja jälle puhkeva naftapalaviku põhjustas tegelikult Vaemla mõisa omanik Gustav von der Pahlen juba 1913. aastal, viitas Liikane. Kui töölised rajasid mõisahoonete lähedale joogiveekaevu, hakkas torust väljuma hoopis õline ning petrooli järele lehkav vesi. Kohale saabunud eriteadlane Otto Wahlenberg jõudis lõpuks järeldusele, et Hiiumaal asub naftasoon ning võimalik naftatoodang on kuni miljon liitrit päevas.
Liikane avaldas kahetsust, et ükski hetkel kättesaadav allikas ei viita, milliste uurimismeetoditega teadlane selle järelduseni jõudis. Naftaotsingutega Hiiumaal tegelesid tollal ka teised teadlased, otsingud katkestas aga esimese maailmasõja puhkemine.
Liikane tõi huvitava faktina välja, et hetkel pole teada teisi Otto Wahlenbergi põhjapanevaid uurimusi, kuigi kuskil arhiivides võivad nad olla säilinud. "Seega näen siin väljakutset pigem ajaloolastele kui majandusinimestele - kes ikkagi oli see teadlane ja kuidas ta selliste järeldusteni jõudis?" arutles ta.
Gaasiga on parem lugu
"Küll aga on Eestis paremad lood loodusliku gaasiga ja teiste põnevate maavaradega," rõõmustas Liikane. "Olen ise käinud Prangli saarel kaevu juures, kust väljub maagaasi, mida on isegi aastaid tagasi püütud kasutusse võtta." Ta viitas, et gaasileiukohtadest on põhjalikumalt kirjutanud professor Alvar Soesoo Sirbis (13.12.2012).
"Hiiumaalt on leitud ka seatina- ja tsingimaaki, meie arvukad fosforiidimaardlad on reeglina kaetud uraani sisaldava diktüoneemakildaga," loetles Liikane teisi maavarasid. Paluküla meteoriidikraatri välisnõlvade piirkonnas on leitud leitud seatina- ja tsingimaaki. Viimaseid peetakse seni kõige perspektiivikamateks leidudeks. Puurimiste tulemusel oletatakse, et sealne enam kui 40 m sügavusel asuv maagisoon sisaldab ligi 100 000 tonni maaki (Suuroja jt 1994).
Teadlased on päris veendunud, et muistsed eestlased oskasid sulatada soomaagist rauda. Rauamaagi kaevandamist Jõhvi lähedal on plaaninud ka rootslased.
"Paraku on kõigi nende leiukohtade või ilmingute peamiseks probleemiks see, et leitud maagi kaevandamine on kas mõttetult kallis või praeguste tehnoloogiatega keskonnaohtlik," võttis Liikane teema kokku. "Seepärast oleks mõistlik lähiaastatel siiski elada ja majandada nii, et säiliks kõigi eestlaste suurim vara - kasvav mets ja puhas loodus."
