Isapalk alles pool aastat pärast lapse sündi

Uue idee järgi tekib isadel õigus vanemapalgale alles kuus kuud pärast lapse sündi, mis tähendab Res Publica ühe peamise valimislubaduse vanemahüvitise eelnõu järjekordset ümbertegemist.

Res Publica saadik riigikogus arst Andres Kork ütles, et muudatus teeniks laste arengu ja tervise huve. “Kui esimesed kuus kuud saab hüvitist ainult ema, on kindlustatud rinnaga toitmine,” rääkis Kork Eesti Päevalehele. “Vastava ettepaneku on teinud ka lastearstid.”

Sotsiaalkomisjoni toetatav muudatus näeb ette, et vanemapalga eelnõusse viiakse isade jaoks sisse klausel juhuks, kui emaga peaks lapse sünni järel midagi juhtuma. Eelnõu praeguse variandi kohaselt on riik valmis maksma hüvitist kas emale või isale või mõlemale kordamööda sõltuvalt sellest, kumb vanematest väikelast kodus kasvatab.

Oluline on muudatuse puhul ka see, et kui parlament piiraks isadele hüvitise saamise aega või jätaks nad sellest õigusest päris ilma, oleks see riigile vähem kulukam. Hüvitise suurused on seotud vanema eelneva palgaga, mis Eestis on meestel enamasti kõrgem kui naistel.

Samuti valitsusse kuuluva Reformierakonna esimees Siim Kallas teatas eelmisel nädalal riigikogus, et kinnitada tuleks hoopis emahüvitise seadus, mis tagab raha vaid emale. “Võrdsustajate survel on tehtud eelnõus muudatusi, mis meile üldse ei meeldi,” rääkis Kallas. “Mulle isiklikult meeldib kõige vähem paragrahv kaks, mis loeb üles lapsevanema, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja. Ema pole isegi mainitud.”

Lapse sünnitab ema või olen ma millestki valesti aru saanud, lisas Kallas.

Nii valimiskampaania kui ka koalitsioonileppe sõlmimise ajal rääkisid poliitikud ainult emapalgast. Aprillis said aga valitsusjuhid mitmesaja allkirjaga pöördumise, milles kutsuti mehi diskrimineerivat emapalka asendama vanemapalgaga.

“Riik tunnustaks lapsevanemana isa võrdselt emaga ja aitaks perel paindlikumalt töö ja pereelu ühildamist korraldada,” seisis läkituses. Vastasel korral rikuks riik kirja autorite väitel soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja läheks mehi ahistades vastuollu euroliidu seadustega. Isapalga eest võitlesid teiste seas politoloog Ivi Masso, rahvastikuministri nõunik Kristina Täht, meestearstid Olev Poolamets ja Margus Punab ning õppejõud Linnar Viik.