Isamaaliidu ja Res Publica ühisprogramm
usume inimesse ja tema võimesse ise oma valikuid teha;
näeme inimest kui ühiskonna osa, kes vajab nii individuaalset eneseteostust kui ka kaasinimeste tuge ja tunnustust;
lähtume ühiskonna sidususe ideest ning taotleme igaühe panust kodanikuühiskonna kujundamisel;
mõistame ja esindame kõigi ühiskonnaliikmete huve ja taotlusi;
toetume eesti kultuurile ja Euroopa kristlikule traditsioonile;
väärtustame isamaalisust ja noorte isamaalist kasvatust;
peame ainuvõimalikuks isikuvabadusel ja vastutusel põhinevat demokraatlikku riigikorraldust;
pooldame turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda;
hoiame au sees Eesti Vabariigi õiguslikul järjepidevusel kestvat iseseisvust;
oleme avatud kõigile inimestele, kes meie aateid ja väärtusi jagavad.
Meie põhiväärtused
Tulevik
Eesti tulevik on lapsed. Meil on vaja rohkem lapsi, et Eesti rahvas ja eesti kultuur jääks kestma. Meie poliitika peab aitama neid inimesi, kes soovivad lapsi saada. Selleks tuleb eelkõige luua stabiilne ja turvaline sotsiaalne keskkond.
Eesti tulevik on pered. Loome peredele kindlustunde, mis võimaldab kasvatada lapsed tublideks inimesteks. Perekond on parim kasvukeskkond lapsele ja tugi eakale inimesele.
Eesti tulevik on haridus. Kiirelt muutuvas maailmas tulevad toime haritud inimesed ja haritud rahvad. Eesti peab ette valmistama iseseisvaid, loovaid ja koostöösuutlikke inimesi. Eesti edu aluseks on tugev infoühiskond ja innovaatiline majandus.
Eesti tulevik on vabadus. Täna elame ühes maailma kõige vabamas riigis, kus igaühel on võimalus ennast teostada. Vabal algatusvõime on Eesti senise edu alus. Tahame seda suurt eelist hästi hoida. Eesti tulevik on kaugele suunatud pilk. Me toetame üksnes selliseid poliitilisi otsuseid, mis põhinevad pikaajaliste mõjude analüüsil. Moraalsed on vaid need otsused, mis muudavad paremaks mitte üksnes meie, vaid ka meie laste ning lastelaste elu.
Rahvus ja kultuur
Eesti on avatud rahvusriik, mis tagab eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise. Meie poliitika on suunatud eesti kultuuri arengule, eesti keele kasutusala laienemisele ning rahva juurdekasvule.
Eesti on riik, kus ei tehta takistusi ühelegi rahvale ega kultuurile. Toetame kõigi rahvaste püüdlusi enesemääramisele, eriti aitame oma hõimurahvaid nende püüdlustes oma kultuuri hoida ja kaitsta. Eestis on igal rahvusrühmal õigus oma kultuurile, austades samal ajal eesti keelt riigikeelena.
Eesti kultuur on osa maailmakultuurist. Eriti tahame edendada seda osa oma kultuurist, mis suudab maailmas tähelepanu äratada ning Eestit parimast küljest tutvustada.
Vabadus
Meie ideaaliks on vabad inimesed vabal maal. Kaitseme nii Eesti inimeste, rahva kui ka riigi õigust ise oma valikuid teha.
Seisame isikuvabaduse ja õigusriigi eest. Hoiame au sees inimese, kodu ja vara puutumatust ning kaitseme inimest riigi ja ametnike omavoli eest.
Seisame sõna- ja mõttevabaduse eest. Inimese õigust arvamust omada ning seda avalikult väljendada ei või kuidagi piirata. Peame oluliseks poliitilise enesemääramise vabadust. Inimeste sundpolitiseerimine ametikohtade või avaliku raha jagamise kaudu on lubamatu.
Seisame majandusvabaduse eest. Ettevõtlikkus loob ühiskonnale uut väärtust, tekitab töökohti ning avab võimalusi ja loob rikkust meile kõigile. Toetame avatud majandust, kapitali võrdset kohtlemist selle päritolust sõltumata, stabiilset majanduskeskkonda ning madalaid ja proportsionaalseid makse.
Seisame Eesti riigi vabaduse eest. Tõhus professionaalne diplomaatia tagab Eesti huvide kaitse Euroopas ja maailmas. Samal ajal panustame kaitsevõime ja kaitsetahte tugevdamisse.
Aus riigivalitsemine
Riik on loodud inimese, mitte inimesed riigi jaoks. Valitseda tuleb ausalt, läbipaistvalt ja säästlikult.
Riik olgu tõhus ja toimiv. Seadused on selleks, et neid täita ja riik peab suutma seaduste täitmise tagada. Riik ja kohalik võim täitku üksnes neid ülesandeid, millega erasektor ja kodanikualgatus toime ei tule. Vähendame valitsussektori kulusid ja koosseise.
Avaliku võimu kuritarvitamist ja korruptsiooni karistame karmilt.
Hoolivus
Me usume inimesse, tema võimesse ise toime tulla ja valikuid teha. Kuid me teame, et igaühel see alati ei õnnestu. Ühiskond peab hättasattunuid ja mahajääjaid järele aitama.
Kõige enam tuleb aidata lapsi ja lastega peresid, sest nõnda on inimlik ja nõnda on ka ühiskonnale hea. Aidata tuleb ka neid, kes haiguse, invaliidsuse või kõrge vanuse tõttu ei suuda ise hakkama saada. Aidata tuleb neidki, kes on ajutiselt hammasrataste vahele jäänud ning töökoha või kodu kaotanud.
Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. Tegutseme selle nimel, et võimalikult kõik inimesed leiaksid jõukohast tööd, millega anda oma panus ühiskonna arengusse ja väärikalt toime tulla.
Säästlikkus
Puhas ja rikkalik loodus on meie hindamatu varandus. Looduse ja loodusvarade säilimine pole tänapäeval enesestmõistetav, vaid selleks tuleb aktiivselt vaeva näha.
Peame hoidma puhast vett, puhast õhku ja viljakandvat mulda. Taastumatute loodusvarade, eelkõige fossiilkütuste asemel tuleb järkjärgult tarvitusele võtta taastuvad energiaallikad.
Säästlik areng on mõtteviis, mitte pelgalt meetmete kogum. Töötame selle nimel, et säästlik mõte jõuaks nii kodudesse kui ka ettevõtetesse. Soosime selliseid innovaatilisi tehnoloogiaid, mis tekitavad vähem saastet ja jäätmeid.
Valdkonnapoliitilised valikud
Lapsed, pered ja eakad inimesed
Rohkem lapsi. Meie ülim siht on eesti rahva püsimine. Laste sündimine on meile kõige tähtsam, sest ilma lasteta pole rahval tulevikku.
Laste saamine ja kasvatamine tagab täisväärtusliku elu, tõstab lapsevanema sotsiaalset staatust ja turvatunnet. Riik peab sellele jõuliselt kaasa aitama. Pered peavad saama tööd ja kodust elu soovi korral mugavalt ühitada. Sotsiaaltagatised tuleb kavandada nii, et need ei ohustaks lapsevanema konkurentsivõimet tööturul. Riiklikke otsuseid tuleb hinnata nende mõju kaudu demograafilisele olukorrale.
Perekond on ühiskonna alus. Perekond on püha. Perekond on parim kasvukeskkond lapsele ja tugi eakale inimesele.
Kasvatust tuleb väärtustada. Pered ja kool vajavad ühiskonnalt abi ja tuge kasvatusküsimuste lahendamisel. Reageerida tuleb lastevahelisele ja perevägivallale. Väärtustame isamaad hoidvat ja armastavat kasvatust.
Nõrgemaid aitab kohalik omavalitsus. Kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed peavad saama võrdsed võimalused peredes kasvavate lastega, sealhulgas hariduse omandamisel.
Meie eesmärk on põlvkondade sidusus, sest meie kultuur kestab läbi perekonna. Tagame igale Eesti lapsele väga hea arengukeskkonna.
Kavandame järgmisi samme:
Kehtestame tulumaksuvaba miinimumi alates esimesest lapsest.
Tõstame kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetuse 2000 kroonile kuus.
Igale lapsele peab olema kindlustatud võimalus ühe huviala tasuta harrastamiseks.
Katame põhikoolis õppijatele riigi poolt õppevahendite, koolitoidu ning koolitranspordi kulud.
Asutame riikliku fondi lapsele elatise tagamiseks. Sellest fondist tehakse väljamakseid üksikvanemale, juhul kui lahutatud vanem ei maksa talle kohtu poolt välja mõistetud elatisraha. Kui mõni lapsevanem ei täida oma kohustusi, siis ei lase me lapsel kannatada.
Toetame perenõustamiskeskuseid ja kõiki meetmeid abortide vähendamiseks. Toetame ema-lapse varjupaikade tegevust.
Toetame tugiisikute teenust neile, kes seda vajavad.
Muudame pensioni indekseerimise selliseks, et eakad saaksid majanduskasvust õiglase osa, mitte ei peaks ootama poliitikute lubadusi erakorraliseks pensionitõusuks.
Haridus
Näeme Eestit teadmiste- ja innovatsioonipõhise kodanikuühiskonnana, kus inimese vabal valikul ja loovusel tuginev ühiskonnakorraldus ning majandus tagavad meie rahva kultuuri ja keele jätkuva arengu ning elukvaliteedi kasvu. Stabiilselt arenev ja kõigile kättesaadav haridussüsteem on niisuguse ühiskonnakorralduse vundament.
Hariduse omandamine on tänapäeval loomulik ja vältimatu tingimus, et elada ühiskonnas täisväärtuslikku elu. Ühiskond peab hoolitsema hariduse omandamise võimaluste loomise eest. Erakond peab hariduselu korraldamise aluseks igale inimesele enesearendamisvõimaluste loomist. Pidades oluliseks haridussüsteemi ja õpetus- ning kasvatuspõhimõtete pideva uuendamise vajadust, kindlustame haridussüsteemile stabiilse arengu.
Tänane ühiskond vajab iseseisvaid, loovaid ja heade koostööoskustega inimesi. Seetõttu taotleme, et Eesti haridussüsteem looks tingimused iga inimese annete võimalikult paremaks väljaarendamiseks ja rakendamiseks.
Peame oluliseks läbikaalutud õppekavauuendust. Meie sihiks on õppekava, mis arvestab iga lapse arengu ja tänapäeva kiiresti muutuva maailma vajadusi. Toetame praegusest oluliselt väiksema mahuga, elulisemat ning paindlikumat õppekava.
Jätkame haridussüsteemi juhtimise detsentraliseerimist, riiklikult arendades ja kontrollides antava hariduse kvaliteeti. Usaldame õpetajat ning anname talle vabamad käed, et ta saaks teha oma tööd loovalt ja südamega.
Rahastame koole paindliku pearaha mudeli alusel, muutes seda nõnda, et kõik koolivõrgu terviklikkuse jaoks vajalikud koolid saavad tegevust jätkata. Tagame stabiilse rahastamise ka väiksematele kodulähedastele alg- ja põhikoolidele. Paindlik pearahamudel hõlmab ka õpilaste huvitegevust. Muu koolipidamiseks vajaliku ressursi kõrval hõlmab pearahamudel ka vajalikku kapitalikomponenti.
Loome hariduskapitali, et iga noor saaks ise oma haridusteed valida ning katta elamis- ja õppimiskulud kõrg- või kutsekoolis. Hariduskapitali saavad vanemad soovi korral koguda raha, millele riik lisab solidaarse osa.
Tõstame õpetajate palku. Toetame palga alammäära fikseerimist üle-eestilise kokkuleppega. 2011. aastaks soovime tõsta tööle asuva õpetaja palga alammäära Eesti keskmise palga tasemele. Selleks suurendame palgavahendeid 15% võrra aastas.
Aastal 2007 alustame venekeelsete gümnaasiumide üleminekut eestikeelsele õppele, kusjuures selle käigus ei kannata õpilastele pakutava hariduse kvaliteet. Üleminekut peab toetama mahukas riiklik programm, mis kindlustab vajalikud õpetajad ja vahendid.
Teadus- ja innovatsioonipoliitika
Teadustegevusel on ühiskonnas kolm võrdselt olulist ülesannet: uua uute innovaatiliste ideede kaudu edukas majanduskeskkond, kujundada teadusel põhineva kõrghariduse kaudu uut haritlaspõlvkonda ning luua ühiskonnale omane kultuurikeskkond. Eesti arengu seisukohalt peame äärmiselt oluliseks, et meie haridus-, teadus- ja arenduspoliitika oleks suunatud edukate, innovaatiliste ja kiiresti kasvavate ettevõtete toetamisele. Sama tähtis on toetada teaduspõhise ülikooliõppe kaudu kvaliteetset haridust ning teadmispõhise maailmavaate juurdumist kõigil tasanditel, alates riigivalitsemise kultuurist ja lõpetades inimeste väärtussüsteemi ja hoiakutega. Pöörates tähelepanu kõigile neile funktsioonidele, näeme ette järgmiste meetmete rakendamist:
Fookustame ettevõtluse alustamise toetusskeeme — pakume riskikapitali eelse staadiumi finantseerimist tehnoloogiaettevõtjatele firma käivitamiseks, teadus- ja arendustegevuste ja turu-uuringute läbiviimiseks.
Toetame teaduse tippkeskuste teket ja arengut. Kasutame 2007—2013 finantsperspektiivi võimalusi ja Euroopa struktuurivahendeid, et arendada teaduse tippkeskused Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis tasemeni, et need oleksid võrreldavad lähiümbruse teadus-hariduskeskustega (Helsinki, Stockholm, Uppsala), mis on meie põhilised konkurendid nii kõrgharidusturul kui ka ühises Euroopa Teadusruumis teadlaste tööandjana.
Loome Eesti Arengufondi, et soodustada innovaatiliste ideede teket ja pideva arenguseire sidumist tippotsustajate arenguvisioonide kujunemisega.
Loome programmi, mis pakub rahastamist doktorantidele, kes hakkavad tegelema äriettevõtete pakutud projektidega. Rahastamist võib taotleda ka ülikool või ettevõtja, kes leiab huvitatud tudengi või ettevõtte.
Korraldame kord kahe aasta jooksul innovatsioonifestivali, kus kohtuvad lahendused, rahastajad ja avalik auditoorium; teostame iga-aastasi innovatsioonivaatlusi ja -uuringuid; viime läbi iga-aastase innovatsiooniauhinna konkursi.
Hüvitame füüsilisest isikust leiutajatele esmakordse patendi registreerimisel 50% patendi taotlemise kuludest, sätestades kulude hüvitamisele ülempiirid. Toetame grantidega uue leiutise varajase arendamisega seonduvaid kulusid (uuringu- ning arendamistoetus).
Käivitame noorte teadushariduse programmi, millega muudetakse õppimine tehnoloogiliste lahenduste kaudu hariduse põhiosaks. Toetame rahaliselt iga tehnoloogilise uurimispotentsiaaliga teadus- ja haridusasutuse juurde patendivoliniku töökoha loomist eesmärgil, et tudengitel ning noorteadlastel oleks nende teenuste kasutamine tasuta. Riik tagab leiutavatele tudengitele ja noorteadlastele litsenseerimisläbirääkimistel ja lepingute koostamisel vajaliku õigusalase ja muu abi.
Keel ja kultuur
Kultuur ja haritus on euroopaliku Eesti identiteedi alused. Eesti keel seob eestlaskonda kõige enam. Väikerahvana peame püsimajäämise ning omakultuuri arengu nimel pingutama ning riiklikult panustama.
Seame kõrged nõudmised eesti keele kasutamiseks nii õppe- kui ka teadustöös. Muudame eesti keele uurimise rakendusliku osa ning keelekorralduse pidevaks ja piisavalt rahastatud tegevuseks. Jätkame eesti keele infotehnoloogiliste võimaluste väljaarendamist ja kasutuselevõttu.
Jääme kindlaks senistele keelepoliitika põhimõtetele. Eesti riigi ja omavalitsuste asjaajamine on eestikeelne. Laiendame Keeleinspektsiooni pädevust, et eesti keele kasutamine oleks tagatud vastavalt keeleseaduse nõuetele.
Hoogustame Eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Kultuuri tippüritusi ja rahvusvahelisi festivale peab Eestis toimuma võimalikult kõigis valdkondades.
Tippkultuuri areng sõltub tagamaast — lastest, noortest ja rahvakultuuri olukorrast. Tagame riigi toetuse laste huviharidusele. Tugevdame üleriigilist muusika- ja kunstikoolide võrku. Toetame senisest oluliselt enam lastekirjanduse väljaandmist ning lastele mõeldud mängu- ja joonisfilmide tootmist.
Tõstame rahvaraamatukogude riigipoolse rahastamise kolmekordseks. See tähendab raamatukogude jaoks võimalust osta aastas vähemalt üks raamat ühe elaniku kohta. Samuti suurendame riigi toetust kooliraamatukogudele.
Kutsume ellu riikliku loomemajanduse arendamise keskuse, sest kultuuriga seotud toode või teenus on üks Eesti riigi olulisemaid tutvustajaid maailmas ja annab olulise osa ka meie majandusse. Pikaajalised arendusprogrammid tagavad stabiilsuse ja muudavad Eesti märgi kultuurimaailmas enesestmõistetavaks.
Korrastame, kaitseme ja ühendame terviksüsteemiks mäluvõrgustikke, mis on talletatud raamatukogudes, muuseumides, arhiivides ja mujal. Jätkame poliitikat, mille eesmärk on Eesti kultuuriväärtuste kodumaale tagasitoomine. Väärtustame muinsuskaitset ning kodu-uurijate tegevust. Töötame välja nõuded, mis tagavad kultuurimälu järjepidevuse ka arvutiseeruvas maailmas.
Rahvuskultuuri arengu ja demokraatliku riigikorralduse tagatiseks on tugev avalik ringhääling. Ringhäälingu rahastamisel peame silmas pikaajalisi arengukavu ning tehniliseks arenguks vajalikke investeeringuid. Me ei kaota aega üleminekul digitaaltehnoloogiale.
Jätkame kultuuri suurehitiste rajamist.
Majandus
Vaid tugev ja jätkusuutlik majanduskasv tagab Eesti jõudmise elatustasemelt rikaste Euroopa riikide hulka. Riigi ülesanne majanduses on tagada ettevõtlusega tegelemiseks stabiilne majanduskeskkond ja aus konkurents turul. Ettevõtjate omand ja tarbijate õigused peavad olema kaitstud. Inimeste ettevõtlikku vaimu ei tohi piirata tarbetute bürokraatlike piirangute ja kõrge maksukoormusega.
Toetame rohkem väikeettevõtlust, jaotades neile senisest suurema osa ettevõtlustoetustest. Toetuste kogumahtu me ei suurenda. Ettevõtlusega tegelemise ergutamiseks peab uue esimese ettevõtte asutamine olema tasuta. Äriregistri ja kinnistusraamatu kannete tegemise eest võetavaid riigilõive vähendame määrani, mis vastab registrite pidamise kuludele.
Depolitiseerime riigiettevõtete nõukogud ja lõpetame Riigikogu poliitikute osalemise nendes.
Toetame avatud elektriturgu. Teeme ettevalmistusi elektrituru avamiseks alates 2009. aastast 35% ja 2012. aastast kogu ulatuses. Osaleme Balti ja Põhja-Euroopa ühtse elektrituru loomisel. Tagame kõigile elektrituru osalistele võrdse ligipääsu kogu võrgule. Elektrituru toimimise oluliseks eelduseks on iseseisva süsteemioperaatori loomine.
Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Peame tähtsaks arendada elektrienergia hajutatud tootmist Eesti territooriumil ja eri energiakandjatel nagu tuul, biokütused, gaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi ja põlevkiviõli. Soodustame elektrienergia ja soojuse koostootmist ning taastuva energia kasutamist, sealhulgas tähtsustame hüdroenergia potentsiaali.
Muudame riigihanked läbipaistvaks. Toetame konkurentsi soodustamiseks ning pettuste vältimiseks riigihangete dokumentide avalikustamist pakkumistest kuni sõlmitud lepinguteni.
Vabastame riigiasutused majavalitsemisest. Riigi kinnisvara haldamisel toetame rendipõhist lähenemist, kus asutused kinnisvara üldjuhul ei oma, vaid rendivad, kapitalikulud kajastuvad asutuse makstavas rendihinnas ning rendikulusid finantseeritakse kas läbi tegevuskulude või teenuse hinna. Me ei toeta riiklikku investeeringute programmi vms poliitilist investeeringuvahendite jaotamist.
Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. See peab toimuma meie merelist keskkonda kaitsvalt; targalt korraldatud laevandus aitab tugevdada riigi majandust. Astume samme meie kalanduse madalseisust välja toomiseks.
Eelarve ja maksud
Eesti peab jätkama konservatiivset eelarvepoliitkat, mille aluseks on tasakaalus riigieelarve. Me ei pea õigeks suurendada riigi laenukoormust ajal, kui meie rahvaarv väheneb, sest see on ebaõiglane tulevaste põlvkondade suhtes. Usume, et riik peab headel aegadel koguma tagavarasid, mitte paisutama mõtlematult eelarvelisi kulusid. Eesti maksupoliitika peab soosima uue väärtuse loomist ja eesti inimeste jõukuse kasvu teenimise, säästmise ja investeerimise kaudu.
Võimalikult madal ettevõtte tulumaks tagab, et Eesti majanduskeskkond on jätkuvalt atraktiivne. Eesti ettevõtete maksukeskkond peab olema atraktiivne ka peale 2009. aastat. Selleks toetame sellist ettevõtete tulumaksumudelit, mis tooks Eestisse maksimaalselt välisinvesteeringuid ja soosiks ettevõtete loomist Eestisse.
Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Täiendavalt alustame tervisekindlustuses kindlustuspõhise süsteemi loomist.
Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta. Jätkame Eestile edu taganud konservatiivset rahanduspoliitikat. Üldine maksukoormus ei tõuse.
Väldime maksuerisusi ja –soodustusi. Võimalikud on üksikud erandid prioriteetsetes valdkondades.
Vabastame eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Nii stimuleerime teenitud tulu panustamist ettevõtlusse ning väikeettevõtluse kasvu.
Turvalisus
Meie turvalisuspoliitika lähtekohaks on veendumus, et ka väiksemaid õigusrikkumisi ei tohi pidada tähtsusetuks. Kohane ja kiire reaktsioon väikestele üleastumistele hoiab ära suuremad kuriteod. Ennetavalt mõjub vandalismiaktide tagajärgede kiire likvideerimine, sest seda, mis juba katki, lõhutakse edasi.
Tähtsustame kuritegude reaalset ennetamist ja tõhusat korrakaitset ning ei pea õigeks leebust korduvkurjategijate karistamisel. Karistuspoliitika peab lähtuma põhimõttest, et paadunud kurjategijad tuleb ühiskonnast isoleerida. Õigusrikkujaid, keda on võimalik õiguskuuleka elu juurde tagasi tuua, tuleb karistada paindlikumalt, kasutades tavapäraste karistuste alternatiivina šokivangistust, üldkasulikku tööd ja kriminaalhooldust. Vangla on eelkõige karistusasutus, kuid end parandada sooviv kinnipeetav peab saama seal ka õpetust, kuidas ühiskonnas hakkama saada.
Näeme politsei olulist rolli korra tagamisel ja kodanike abistamisel ning teenindamisel. Inimesi tuleb julgustada politsei poole pöörduma. Politsei töö tähtis osa on selgitada elanikele, kuidas ennast ja oma vara kuritegelike rünnete eest kaitsta. Toetame kodanikualgatuse kasvu oma vara ja kodu kaitsel ja toimivat riigi ohvriabisüsteemi.
Lähiaastatel peab riik tähelepanu suunama eeskätt kuritegudele, mille kahju ühiskonnale on suurim:
organiseeritud kuritegevus, eelkõige narkokaubandus — suhtume narkoäri võtmeisikutesse samaväärselt palgamõrvaritega, kelle kuritegusid tuleb rangelt karistada kuni eluaegse vangistuseni. Narkootikumid jäävad keelatuks, me ei toeta nende legaliseerimist mingis vormis.
korruptsioon — korruptsioon hävitab usaldust riigi vastu ja selle maksab kinni kogu ühiskond. Korruptsiooni saab vähendada vaid paljude abinõude koosmõjus — suurendades menetluste läbipaistvust ja järelevalvete toimivust, korruptsiooni avastamisele eraldatavaid rahalisi vahendeid ning korruptsioonikuritegude uurimisele keskendunud prokuröride ja uurijate arvu.
noorte kuritegevus ja perevägivald — perevägivald ja noorte õigusrikkumised on sageli tõsisema kuritegevuse kasvulavaks. Perevägivalla ohvrid peavad saama riigilt kaitset.
Keskendume võitlusele kuritegevuse juurtega, selleks:
Anname kriminaalasutustele kõik vahendid võitluseks organiseeritud kuritegevusega. Tänaseks on muudetud prokuratuur vastutavaks kriminaalasjade menetlemise eest. Nüüd tuleb suurendada politseile tehtavaid rahalisi eraldisi, eelkõige suurendades uurimisvõimekust ja tagades selleks politseile vajalikud tehnilised vahendid.
Rakendame ellu vara konfiskeerimise organiseeritud kuritegevuses ning korruptsioonis süüdimõistetud kurjategijatelt. Raskete kuritegude eest süüdimõistetud peavad hakkama ise tõendama oma vara seaduslikku päritolu. Samuti peame vajalikuks kriminaaltulu jälitamisele keskendunud prokuröride ja uurijate olemasolu.
Tagame range järelevalve kinnipeetavate üle. Vabas ühiskonnas elamisest võõrdunud pikaajalised vangid jätame pärast vabanemist mõneks ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kinnipeetavate efektiivseks eraldamiseks ühiskonnast on vaja piisaval arvul kambertüüpi vanglakohti.
Panustame oluliselt narkoennetusse. Suurendame märkimisväärselt riigi eraldisi narkoennetuseks ja paneme ühtse narkopoliitika eest vastutama justiitsministri.
Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Noori ei saa süütegudest ning narko- ja alkoholisõltuvusest eemal hoida ainult manitsemise abil. Koolid olgu uimastitest vabad ning selle tagamine olgu politsei jaoks prioriteetne ülesanne. Aitame piisava vanemliku hoolitsuseta noori, et nad leiaksid sisukat tegevust. Tunnustame edukamaid narkovastaseid koole.
Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Suurendame tänavapatrulle eelkõige seal, kus on suurem risk avaliku korra ja inimeste liikumisvabaduse rikkumiseks. Toetame ulatuslikult naabrivalvet. Vähendame oluliselt õigusrikkumisi avalikes kohtades, kasutades selleks videojälgimisseadmeid ja tänavavalgustust.
Toimetulek
Me usume inimese soovi ise toime tulla ja oma tulevikku kindlustada. Töötada peab olema kasulikum kui olla ülalpeetav. Kui inimene on hädas, peab ta saama abi. Sotsiaaltoetuste kasutamine peab olema paindlik. Kohalik omavalitsus peab hädas olevad inimesed võtma oma erilise hoole alla.
Meie eesmärk on võimalikult paljude inimeste iseseisev toimetulek. Selleks:
Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks.
Rakendame puuetega inimeste paremaks töölepääsemiseks transporditoetuse neile, kes tavapärast ühiskondlikku transporti kasutada ei saa.
Tervis
Kõige tähtsam on tervise hoidmine ja tugevdamine ning alles seejärel haiguste ravimine. Tervisekindlustuse süsteem peab motiveerima inimest oma tervise eest hoolitsema. Riigi alkoholipoliitika peab teenima rahvatervist.
Seame eesmärgiks keskmise eluea pikenemise ja täisväärtusliku elu. Selleks:
Peame oluliseks seniste terviseprogrammide jätkamist ning täiendavate ennetusprogrammide loomist traumade ja vähi ennetamiseks ja vaimse tervise edendamiseks.
Töötame välja tervikliku alkoholipoliitika ja muudame ühiskonna hoiakuid.
Alustame kindlustuspõhiste elementide sisseviimist ravikindlustusse.
Tagame kõikidele esmatasandi arstiabi, olenemata ravikindlustuse olemasolust.
Sport
Selleks, et täisväärtuslikult ja tervena elada, tuleb igas eas tegelda sportliku tegevusega ja tunda rõõmu liikumisest. Selleks:
Käivitame üleriigilise spordi arengukava, mis annab tervikliku ülevaate nii lähematest kui ka pikemaajalistest prioriteetidest ja vajadustest.
Aitame kaasa liikumisharrastuse kujunemisele, toetades rahvaspordi rajatiste loomist. Igal põhi- ja keskkoolil peab olema nende vajadusi rahuldav võimla ja spordiväljak. Eraldame rohkem toetust laste ja noorte spordilaagrite korraldamiseks. Üliõpilasspordi arendamiseks loome sihtotstarbelise finantseerimismudeli. Leiame võimalusi ja aitame kaasa erivajadustega inimeste sportimisele.
Võistlused ja suuremad rahvusvahelised spordiüritused tuleb jaotada kategooriatesse, mille järgi toimuks nende süsteemne toetamine. Toetame kaitseväe spordiüksuse edasiarendamist, kuhu koondatakse häid sportlikke tulemusi näidanud noored, et kindlustada nende edasine areng. Töötame välja stimuleerimise süsteemi, et klubid või spordialaliidud oleksid rohkem huvitatud tervisespordiürituste korraldamisest.
Aitame kaasa vabatahtlike aktivistide, spordimänedzheride ja spordijuhtide koolituse korraldamisele, peame oluliseks nüüdisaegse sporditeaduse väljaarendamist ning praktikasse juurutamist.
Keskkond
Meie keskkonnapoliitika tugineb arusaamale, et kui me ei taga tulevastele põlvedele Eestis soodsat elukeskkonda, võime kaotada suure osa saavutatust. Maailmas, kus ressurside nappus muutub järjest tõsisemaks probleemiks, peab Eesti seisma rohelise pöörde esimeste riikide seas.
Eesti peab lähtuma põhimõttest, mille kohaselt riigis kasutatavate ressursside hulk ei tohi ületada nende taastekke piiri. Rahalise edu kõrval tuleb möödapääsmatult arvestada ka keskkonnaruumi mahtumist. Selleks:
Toetame energia säästmist ja alternatiivenergia kasutamist. Eelistame ökoloogilisi kütuseid. Taastame alternatiivenergeetika soodustused.
Puhas joogivesi on inimõigus.
Iga majapidamine peab saama jäätmekäitlussüsteemi osaks. Võimalikult palju prügi tuleb sorteerida ja taaskasutada.
Uusi põlevkivikaevandusi tuleb rajada vastavalt riiklikule arengukavale. Loodusvarade kasutamisel peavad ärihuvid alluma riiklikele ja regionaalsetele huvidele.
Toetame üleminekut mahepõllumajandusele, mis on ühelt poolt keskkonnasõbralik, teisalt aga tagab Eestile konkurentsieelise.
Regionaalareng ja põllumajandus
Regionaalpoliitikas taotleme tugevate ja atraktiivsete kohalike keskuste teket ning mitmesuguste töövõimaluste avardumist kõikjal Eestis. Selleks:
Tagame Euroopa Liidu rahade kasutamisel Eesti-poolse kaasrahastamise ka väiksema tulubaasiga regioonides.
Suurendame kohalike teede remondi rahastamist riigieelarvest. Kasutame selleks 15% laekuvast kütuseaktsiisist.
Vähendame digitaalset lõhet suurlinnade ja maapiirkondade vahel. Kindlustame kõikjal Eestis elanikud stabiilse ja kvaliteetse andmeside teenusega.
Toetame mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamist maal. Maaelu mitmekesistamiseks on vaja nõustamist ja finantstuge mitmesuguste nišiturgude väljaarendamiseks.
Käivitame kohaliku toidu programmi, millega kindlustame kohaliku turu tervisliku toiduga ja abistame väiketalunikke ja mahepõllumajanduse viljelejaid.
Osutame rohkem tähelepanu maakultuuri edendamisele. Külaliikumise ja kodanikualgatuse toetamine maal peab olema riigi maapoliitika nurgakivi. Suurendame sellesuunaliste algatuste rahastamist.
Töötame välja tervikliku maapoliitika. Reformimata riigimaa, millele riik ei näe perspektiivset rakendust, tuleb anda üle omavalitsustele koos sättega, et seda ei tohi kasutusse anda ega võõrandada otsustuskorras, vaid üksnes konkursiga.
Demokraatia, parlamentarism, kodanike õigused
Riikluse teostamise printsiibid on demokraatia, parlamentarism, põhiõiguste kaitse ja õigusriiklus. Riigivõimu teostamisel taotleme selgelt määratletud eesmärkide elluviimist väikeriigi jaoks sobival kokkuhoidlikul moel. Inimene peab saama asju ajada mugavalt ja turvaliselt.
Peame tähtsaks demokraatiat ning arvamuste paljusust. Toetame inimeste võimalikult laia osalust valimistel ja poliitika mõjutamisel. Peame lubamatuks katseid inimesi sundpolitiseerida ning allutada otsuste tegemine huvirühmade teenistusse. Toetame tugevat esindusdemokraatiat.
Peame tähtsaks avatud rahvusriigi printsiibi arendamist, arvestades kõigil Eesti elanike õigust rahvuslikule enesemääratlusele. Toetame kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuriväärtuste hoidmist ja ühiskonna ühtsust. Arutelu Eesti ühiskonna ühtsuse suurendamise saavutamiseks peab jätkuma.
Peame oluliseks, et parlamentarism areneks. Määravad otsused peab langetama Riigikogu, mitte haldusvõim. Ohjeldame bürokraatiat ning ülereguleerimist.
Demokraatia toimimist tuleb pidevalt arendada ja analüüsida. Toetame e-hääletuse võimalust. Avardame elektroonilisi võimalusi asjaajamiseks ja osalemiseks, arvestades infoühiskonnast ja üleilmastumisest tulenevaid vajadusi. Inimestel peab olema riigiasutustes mugav asju ajada.
Kodanikuks olemine on õigus ja vastutus, mida tuleb õppida. Kodanike omaalgatust tuleb toetada ja sellest lugu pidada. Kodanikuharidus on koolihariduse ja elukestva õppe oluline osa. Hoiame tänaseid kodakondsuspoliitika põhimõtteid.
Riik peab säilitama kontrolli sisserände üle. Sisserändepoliitika peab olema konservatiivne, arvestades erialaspetsialistide puhul Eesti majanduse vajadusi. Peame hädavajalikuks integratsiooniprotsessi kiirendamist, pöörates tähelepanu ka uutele sisserändajatele.
Me ei toeta riigivõimu tsentraliseerimist. Avalikke ülesandeid tuleb selgete reeglite alusel anda üle kodanikuühendustele ning omavalitsustele. Valitsussektori osakaalu kasvu rahvatulus ja tööhõives me ei toeta, vaid otsime teisi viise avalike teenuste tõhustamiseks. Toetame üksikisikute võimalust annetada osa oma tulumaksust mittetulundusühingutele. Kolmanda sektori rahastamine peab olema arusaadav ja ühistegevust soosiv. Toetame tõrjutud ühiskonnarühmade kaasatust ühiskonnas, samas ei pea me kvoodisüsteeme esindusdemokraatias õiglaseks.
Arendame pidevalt Inimeste põhiõigusi ja –vabadusi. Eriti tähtis on säilitada sõnavabaduse õigus ning inimeste õigus eraelule, sealhulgas õigus eraeluliste andmete kaitsele. Põhiõiguste tagamise alal tuleb koolitada ametnikke ning tagada inimestele reaalselt toimiv õigusabi.
Rakendame riikliku programmi venekeelse kooli integreerimiseks Eesti haridussüsteemi, mis hõlmab nii õpetajakoolituse, õppekavaarenduse kui koolikorralduse. Peame seejuures oluliseks, et säiliks hariduse kvaliteet. Toetame riiklikult keelekümblust kõigil haridustasemetel, alates lasteaiast.
Pakume mitte-eestlastele tasuta keeleõpet vähemalt algtasemel.
Kodakondsuse saamiseks vajalikud eksamid ühildatakse, viies need läbi üheaegselt ja riigikeeles.
Eraldame vahendid Eesti Televisiooni venekeelse kanali avamiseks. Anname kõigile inimestele võimaluse saada eluks vajalikke informatsiooni talle arusaadavas keeles.
Euroopa poliitika
Suurim väljakutse Euroopa Liidu ees on globaalne konkurents. Sellele saame paremini vastata olles sisemiste piiranguteta, avatud ning ühtne. Eesti huvides on töötada ühise julgeoleku, välis- ning energiapoliitika kujundamise suunas. Tugev Euroopa teeb tugevaks ka Eesti.
Toetame Euroopa-siseste majanduspiiride ja konkurentsipiirangute täielikku kadumist, tugevdades samal ajal maksukonkurentsi, tööjõuturu piirangute kaotamist ning teisi meetmeid, mis aitavad kujundada tugevat ja avatud Euroopa Liiitu ja loovad Eesti majandusele uusi arenguvõimalusi.
Eesti rahvuslikes huvides on võimalikult kiiresti liikuda ühispoliitikate reaalse kujundamise ning ellurakendamise suunas, eeskätt välis- ja julgeolekupoliitika ning energiapoliitika osas.
Toetame Eesti kodanike õigust ja võimalusi saada neile määratud osa Eestile suunatud rahaeraldistest. Ükski euro ei tohi jääda saamata Eesti valitsuse tegevusetuse tõttu. Väikeettevõtjad ja kohalikud omavalitsused jäävad tihti hätta taotluste koostamisel, mistõttu aitame neid riiklikul tasemel.
Eesti edukus Euroopa Liidus sõltub meie aktiivsest osalemisest Euroopa aruteludes ja tegudes. Mida rohkem eestlasi töötab kõrgetel kohtadel Euroopa institutsioonides, seda parem Eestile. Ülimalt oluline on saavutada tugevad positsioonid meie üle-euroopalises poliitilises peres — Euroopa Rahvaparteis.
Euroopa Liidu viimane laienemine on muutnud Euroopa turvalisemaks, dünaamilisemaks ning konkurentsile keskenduvaks. Seepärast toetame Euroopa Liidu jätkuvat laienemist, sealhulgas avatud ust Ukrainale, Moldovale ja Georgiale. Samas näeme vajadust enne järgmisi liitumisi reformida Euroopa Liidu institutsionaalset võimekust.
Välispoliitika
Eesti välispoliitiline missioon maailmas peab lähtuma vabaduse ja vastutuse tasakaalust ning teadmisest, et tugevama kohus on kaitsta nõrgemaid ning vaba rahva kohus on kaitsta neid, kelle vabaduspüüdlusi ahistatakse.
Meie eesmärk on luua kiirelt muutuvas maailmas Eestile võime ja võimalus maailma ning eriti omaenda tulevikku puudutavate küsimuste otsustamisel kaasa rääkida. Meie eesmärgiks on luua Eestile maailmasuhtluses aktiivse ning tõsiselt arvestatava riigi tuntus.
Välispoliitika kujundamisel ning elluviimisel lähtume Eesti rahvuslikest huvidest, mille osaks on riigi ja kodanike julgeoleku tagamine, Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamine maailmas ning globaalses konkurentsis meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomine. Eesti rahvuslikes huvides on Euroopa Liidu efektiivselt toimiv ning liikmesriikide ühishuve kaitsev välis- ja julgeolekupoliitika.
Lähtuvalt Eesti julgeolekupoliitika alustest peame strateegiliselt oluliseks heade suhete edasist süvendamist Ameerika Ühendriikidega. Eesti jätkab aktiivset poliitikat Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide strateegilise partnerluse kinnistamiseks, toetades ideed Transatlantilise Partnerlusleppe sõlmimiseks. Saavutamaks paremat integreeritust strateegiliste partneritega jätkame aktiivset diplomaatilist tegevust viisavabaduse saavutamiseks Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga.
Balti riike ja Põhjamaid ühendaval rikkal ja dünaamilisel Baltoskandial on kõik eeldused kujuneda maailma majanduse oluliseks tõmbekeskuseks. Tahame Eestist, kes asub nii Balti riikide hulgas kui Põhjalas, kujundada selle koostöö aktiivne eestvedaja. Eesti peab aktiivselt tegutsema Balti riikide koostöö tugevdajana. Jätkame jõupingutusi Eesti-Vene suhete väljatoomiseks pidevast madalseisust, toetades konkreetseid ja praktilisi algatusi.
Oma eesmärkide saavutamiseks peame avardama Eesti välispoliitilist ja diplomaatilist võimekust maailma eri regioonides, eeskätt Lähis-Ida, Kagu-Aasia ning Aafrika suunal. Loome uusi või tugevdame seniseid saatkondi, töötame Hiina, India, Jaapani ja araabiamaailma parema tundmaõppimise nimel keeleõppe, kohapealse stazheerimise ja ekspertiisi kasvatamise kaudu.
Eesti peab maailmas aktiivselt kaitsma demokraatlikke väärtusi, juhtima tähelepanu inimõiguste rikkumisele ning toetama demokraatlikke liikumisi maailma eri osades. Eesti peab jätkuvalt etendama vedavat rolli kommunismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel, aidates kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele, avaldades selleteemalisi uurimusi, rahastades filme ja näitusi.
Eesti huvide kaitsmiseks maailmas vajab välisteenistuse võimekus pidevat suurendamist, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise olulist kasvu. Suurendame
välisministeeriumi analüütilist võimekust ning toetame välis- ja julgeolekupoliitiliste ajutrustide muutumist arvestatavateks rahvusvahelisteks teaduskeskusteks. Avalik-õiguslik meedia peab saama riigilt piisavat toetust korrespondendipunktide avamiseks maailma olulisemates keskustes.
Riigikaitse
Eesti riigikaitse alus on rahva tahe ning oskus oma riiki kaitsta. Riigikaitse tähtsaimad ülesanded on riigi kaitsmine ja kaitsetahte, kaitseoskuste ning kaitsestruktuuride arendamine ja tugevdamine.
Meie eesmärk on kindlustada Eesti riigi ja rahva püsimajäämine ja julgeolek. Selle saavutame riigi sõjalise võimekuse pideva väljaarendamise ja säilitamisega, samuti meie aktiivse osalusega rahvusvahelises kaitsekoostöös, eeskätt NATO kui tugeva kaitseorganisatsiooni kaudu.
Selleks, et tagada meie rahva ja riigi püsimajäämine ning julgeolek, peab Eesti edasi ehitama üldisel kaitseväe kohustusel põhinevat reservarmeed, tagades selle hea väljaõppe ja tänapäevase varustatuse. Samas tuleb keskenduda riigikaitsesüsteemi juhtimise ratsionaliseerimisele ja vahendite süsteemsele kavandamisele ning kasutamisele.
Meie julgeoleku üks peamine tagaja on Eesti kuulumine NATOsse. Seepärast on Eesti huvides NATO kui kaitseorganisatsiooni tugevdamine. Osaleme NATO kiirreageerimisjõudude loomisel ning rahvusvahelistes missioonides, asetades lähemas tulevikus pearõhu NATO Afganistani missiooni õnnestumisele.
Töötame välja õigusaktid ja protseduurid kehtiva rahuaja riigikaitse seaduse töölerakendamiseks. Selle seaduse kohaselt peab kaitseväe tegevust korraldama kaitseminister, kellel tekib siis sisuline poliitiline vastutus.
Kaitseliidul kui rahva vabatahtlikul riigikaitseorganisatsioonil on oluline roll riigikaitsesüsteemis. Suurendame investeeringuid Kaitseliidu tugevdamisse ja arendamisse. Kaitseliidu arendamisel tuleb kõrgendatud tähelepanu osutada tema rollile üldises riigikaitsesüsteemis, liikmete väljaõppele ja distsipliinile. Kaitseliitu kuulumine peab kujunema aatelise maailmavaate üheks väljenduseks.
Eesti julgeoleku oluline osa on elanikkonna, eriti noorsoo, laialdane riigikaitseline ettevalmistus ning rahvuslik ja eetiline kasvatus, mis säilitab rahva kaitsetahte. Eesti riigikaitse on osa meie iseseisvusest.
