"Eestisse on Euroopa Liidu ümberjaotuskava alusel toodud ainult paarkümmend pagulasperet. Kuid hoolimata sellest, et politsei on nende tausta eelnevalt hoolikalt kontrollinud, on neis vähesteski pagulasperedes väga lühikese aja jooksul aset leidnud kaks väga jõhkrat perevägivalla juhtumit ja kahte pagulasest pereisa kahtlustatakse raskes isikuvastases kuriteos oma abikaasa vastu," nendib Muuli.

"Need juhtumid näitavad, et politsei eelnev taustakontroll ei toimi piisavalt hästi. Haapsalus ja Tallinnas oma abikaasasid rünnanud pagulased võisid olla oma kodumaal laitmatu mainega korralikud pereisad. Samuti on võimalik, et kodumaal poleks neis peredes eales sääraseid konflikte tekkinud. Jõhkrate kuritegudeni viinud tülid puhkesid neis pagulasperedes alles siis, kui nad toodi Eestisse, kus nad peavad kohanema hoopis teistsuguse elulaadi ja kultuuriruumiga. Ilmselt pole seetõttu võimalik ka sõjapõgenike varasema käitumise põhjal ette näha seda, kuidas nad hakkavad käituma ja tulevad toime võõral maal võõra rahvas seas, kus elatakse hoopis teistmoodi, kui nende kodumaal," märgib poliitik.

"Kuna politsei senine taustakontroll pole ilmselgelt andnud soovitud tulemusi, tuleks kiiresti üle vaadata need kriteeriumid, mille alusel politsei taustakontrolli teeb ja mille alusel otsustatakse, kellele Euroopa Liidu ümberjaotuskava alusel Eestis varjupaika antakse. Seniks, kuni pagulaste ümberpaigutamisel tehtud vigade põhjused pole selged ja kriteeriumid üle vaadatud, tuleb peatada pagulaste vastuvõtmine ümberjaotuskava alusel. See on vajalik nii selleks, et mitte suurendada Eestis jõhkrate perevägivalla juhtumite arvu, kui ka pagulasperede endi kaitsmiseks konfliktide eest, mis neis peredes tekivad võõras kultuuriruumis. Haapsalu ja Lasnamäe juhtumid näitavad, et kaalul on inimeste elud. Seepärast tuleb nendele juhtumitele ka kiiresti ja otsustavalt reageerida."