Üldiselt aga kampsunitel kuigi hästi ei läinud. 15 kohale kandideeris 27 inimest, neist 13 kampsunite nimekirjas, ent vaid kolm kampsunit said valitud. Neist Tarmo Kruusimäe tuli häälte arvult kolmandale kohale ning üks sõnakamaid kampsuneid, Külliki Kübarsepp pääses viimasena juhatusse. Paremuselt teise häältesaagi sai värskelt erakonda astunud Eerik-Niiles Kross, kes teadaolevalt ühtegi grupeeringusse astuda pole veel suutnud.

Kui Herkel sai 144 häält, siis piirkonna praegune juht Siim Kiisler sai 93, Sven Sester 100, Toomas Tõniste 87 Toivo Jürgenson 66 ja IRLi esimeheks kandideeriv Liisa Pakosta 53 häält.

Kokku väljastati 496 hääletussedelit, valimiskasti tagastati 464 sedelit ning neist kehtetuid oli seitse. Juhatuse valimistel sai iga hääletaja hääletada kuni kolme kandidaadi poolt.

Piirkonna esimehe valib juhatus oma esimesel koosolekul.

Enne Tallinna piirkonna üldkogu korraldasid kampsunid kiirkonverentsi "Ausa Eesti eest", kus esinesid IRL-i fraktsiooni kuuluv sõltumatu poliitik Juku-Kalle Raid, Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ning "emeriitpoliitikud" Andres Tarand ja Lagle Parek. Meeleolu oli sõjakas, noorpoliitikuid nimetati "aasta ärimeesteks".

Tallinna piirkonna üldkogu alguses tundus, et sõda jätkub ka seal. Kübarsepp tegi piirkonna juhatuse suuruse määramisel senise juhi Siim Kiisleri ettepanekule alternatiivse ettepaneku, ent saal hääletas Kiisleri ettepaneku poolt.

Herkel tegi omakorda ettepaneku lühendada erakonna juhtidele antud kõneaega ja selle arvelt eraldada pool tundi vabaks mikrofoniks, et kõik piirkonna inimesed saaksid end tühjaks rääkida. Kui vaba mikrofoni aeg kätte jõudis, oli ta ainus sõna soovija.