Herkeli sõnul kasutatakse Eestis venitamist riigikogus liiga kergekäeliselt ja liiga sageli. "Üldiselt arvan, et selline obstruktsioon on lollus. Pealegi on see "üleüldine kõikide raha kulutamine", nagu Juku-Kalle Raid oma raamatus seda iseloomustas," arvas Herkel.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Holsmeri sõnul ei suuda sisutut vaheaegade võtmist keegi endale kuigi põnevaks mõelda. "Tegu on ikkagi keskmisest nürima aja kulutamise vormiga. Minu hinnangul kannatab läbi selle kogu riigi usaldusväärsus, sest põhimõtteliselt piisab ühest unetust sotsist, kes istub saalis ja võtab vaheaegu ning halvab kogu parlamendi töö. Ühe inimese poolt riigi elu pidurdamine ei ole kuidagi proportsionaalne," leidis ta.

Ta rõhutas, et eelmise aasta hilissügisene ööistung läks maksumaksjale maksma 15 000 eurot. "Iga ööga saadavad sotsid maksumaksjale järjest suurema arve," sõnas Holsmer.

Lastetoetuste poleemika

Sotsid kavatsevad protesteerida selle vastu, et üldine lastetoetus on kümnendi vältel jäänud praktiliselt samale tasemele, samas kui riigi majandus on kasvanud. Holsmeri hinnangul ei ole see sisuliselt tõsi, et lastetoetusi pole tõstetud. "Suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused tõusevad 2015. aastaks senistelt 19 eurolt kahekordseks ehk 38 euroni ja kahe lapsega peredel 76 euroni kuus," ütles ta ja lisas, et riik tõstis ka paljulapseliste perede ja kolmanda ja enama lapse toetusi.

"Kohalikel valimistel oodatust kesisema tulemuse teinud sotsiaaldemokraadid on tähelepanuvajaduses sisulise töö asemel valinud näilise poliitika tegemise vormi," taunis Holsmer sotside käitumist ja lisas, et nad seavad riigieelarve vastuvõtmise takistamisega ohtu ka pensionitõusu ja õpetajate, pääsjate ning politseinike palgatõusu.

Ta süüdistas sotse veel selles, et nad suhtuvad lastetoetuste küsimusse kahepalgeliselt. "Aastatel 2007-2009 olid nad valitsuses ja toonane sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar tõstis lastetoetusi täpselt 0 krooni võrra. Tasub arvestada ka toonast märksa kiiremat majanduskasvu Eestis," märkis Holsmer.

Hommikut oodates

"Tunne on reibas ja kokkuvõttes on see osa parlamentaarsest demokraatiast. Iseküsimus on, mis hinnangu inimesed taolisele venitamisele annavad. Ma pole siiamaani kohanud inimest, kes seda tegevust tulihingeliselt takka kiidaks," ütles Holsmer.

Eelmiste ööistungite piltidelt on näha, et saadikud veedavad aega ajalehti, raamatuid ja internetiportaale lugedes, vesteldes, tukkudes või koridoris jalutades.

Herkel tunnistas, et saalis tukkuv rahvaesindaja pole just meeliülendav pilt, aga kui see toimub kell viis hommikul ja selja taga on magamata öö, võiksid valijad mõistvad olla. "Olen kunagi ammu kogu öö järgmise hommikuni vastu pidanud, aga olin siis mõnevõrra noorem ja pillavam ka tervise suhtes," tõdes ta.

"Peale hambaharja, vahetusriiete ja padja kaasa võtmise ei saa väga rohkem ööistungiks valmistuda," möönis Holsmer. "Kahjuks on ööistungitel vähe pistmist sisulise tööga ja eks igaüks leia endale sobiva vormi öö mööda saatmiseks - kes loeb, kes tegeleb tööasjadega, kes ootab lihtsalt hommikut," kirjeldas ta. Holsmer lisas, et midagi on selles ka positiivset, kuna Toompeal veedetud öö liidab inimesi ja mõjub töömoraalile tervendavalt.