Vaheri sõnul kaotatakse seadusemuudatustega teatud isikutele igasugune tahteavaldus naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks.

„See, et määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsele antakse automaatselt ilma igasuguse tahteväljenduseta Eesti kodakondsus, tähendab kodakondsuse kui väärtusliku privileegi devalveerimist ja avab ukse järgmistele lahjendustele kodakondsuspoliitikas. Eesti kodakondsuspoliitika on siiani lähtunud nn verepõhisest kodakondsusprintsiibist, mida rakendab enamus riike. Nüüd aga hakatakse Eestis esmakordselt jagama kodakondsust kohaõiguse alusel,“ rääkis Vaher.

Tema sõnul puudub selleks vajadus, kuna siiani on kodakondsuseta vanemate Eestis sündinud lapsed saanud Eesti kodakondsuse sisuliselt ilma tingimusteta: see eeldas vaid vastava taotluse esitamist lapsevanema poolt. Just tahteavaldus on Vaheri hinnangul määrava tähtsusega, et kehtestada lojaalsussuhe riigi ja kodaniku vahel.

Teise olulise muudatusena tõi Vaher välja topeltkodakondsuse osalise seadustamise. „Senine kodakondsuspoliitika on lähtunud selgest põhimõttest, et korraga saab inimesel olla üks kodakondsus – lojaalsussuhe ühe riigiga. Nüüd seadustatakse hiilivalt topeltkodakondsus ehk luuakse naturalisatsiooni korras Eesti ja mõne muu riigi kodakondsuse omandanud alaealistele eelisseisund. Sisuliselt õhutatakse lapsevanemaid võtma lapsele nii Eesti kui näiteks Venemaa kodakondsus, sest enne 21. eluaastat on säärane topeltkodakondsuse omamine edaspidi lubatud,“ nentis Vaher, kelle sõnul ei ole kuidagi põhjendatud kitsale sihtgrupile eelisseisundi loomine.

Samuti lõdvendatakse seadusmuudatusega eesti keele eksamnõudeid üle 65-aastastel isikutel, kes taotlevad eesti kodakondsust. „Kirjaliku riigikeeleoskuse nõudest loobumisel osale taotlejatest, annab riik järele nendele jõududele, kes soovivad keelenõuete üldist leevendamist või kaotamist,“ lõpetas Vaher.

Valitsuse algatatud kodakondsusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu võeti täna riigikogus 61 poolthäälega vastu.