"Veebruaris vastu võetud piirkonna arengukavas, mis on meie poliitiline platvorm, on ka kirjas, et oleme tselluloositehase rajamise vastu. Seesama seisukoht oli aga kinnitatu juba ka varem," märkis Laurson. "Küsisime minister Kiislerilt, mida ta on teinud, et eriplaneering lõpetada, aga vastused ei rahuldanud meid mitte kuidagi," ütles Laurson.

Tema sõnul jättis Kiisler näiteks esimesele eriplaneeringu lõpetamise tingimusele, milleks on elanike suur vastuseis, täiesti tähelepanu pööramata. Ka olevat Kiisler leidnud, et pole selge, kui palju lisareostust Emajõgi ja Peipsi järv talub. "See on demagoogiline jutt," kommenteeris Laurson. "Tartu erialaspetsialistid on sellel teemal juba piisavid tõendid juba toonud. Lisareostust need veekogud vastu võtta ei suuda, see on praeguseks juba selge. Selleks ei ole uusi uuringuid vaja teha," märkis Laurson.

Laursoni sõnul hakkas Kiisler sellele vastuseks rääkima, et ka põllumajandus ja jõel liikuvad laevad tekitavad reostust. "Küsisime, miks ta keskkonnaministrina selle vastu mitte midagi ette ei ole võtnud. Selle peale ei osanud Kiisler midagi öelda," rääkis Laurson.

Ka piirkonna juhatuse esimees Kaspar Kokk möönis, et piirkonnal on selge ehitamist tauniv seisukoht mida ta ka jagab, kuid leiab ise, et ministrivahetus olukorda ei lahendaks. Seetõttu lubas ta teha omalt poolt kõik, et piirkonna juhatus Kiisleri tagasikutsumist ei toetaks.

Tagasikutsumise avalduse üks eestevedajaid Peeter Laurson ütles seda kommenteerides, et omades pikka poliitilist kogemust ja tundes otsustamisprotsessi teab ta, et pehmed meetodid ja rääkimine lihtsalt ei mõju. Ka on tema sõnul piirkonnas toetus Kiisleri tagasikutsumisele suur. "Saalis oli kakskümmend inimest, kes näitasid väga selgelt oma pahameelt küsimuses, kuidas Kiisler asjasse suhtus," rääkis Laurson. Laursoni sõnul on väga paljud piirkonna liikmed olnud valitsuse tegevusetuse tõttu olnud väga nördinud ja seetõttu on inimesi ka erakonnast lahkunud.

Täna õhtul teele läinud kaheleheküljelisele avaldusele on piirkonna liikmetest alla kirjutanud Peeter Laurson, Urmas Aunin, Toomas Väli, Jaan Vaiksaar ja Uno Pauts, kellest kaks viimast on ka piirkonna juhatuse liikmed.