„Päritoluriiki naasmisega selle pere rahvusvaheline kaitse lõppeb. Soov tagasi minna on olnud selle pere vaba tahe ja kõneleb ohu puudumisest nende koduriigis,“ ütles rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag.

Veebruaris kirjutas Eesti Päevaleht, et jaanuaris lahkus siit Iraagist pärit mees, kelle pere jäi toona veel Eestisse elama.

Nüüd järgnes jaanuaris lahkunud isale ka pereema koos lastega. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOMi VARRE programmi kaudu.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkomissar Katrin Tammekun nentis veebruaris, et pagulase staatuse või lisakaitse saanud inimese kodumaale tagasi pöördumises ei ole iseenesest midagi eriskummalist.

Igal mis tahes elamisoaga Eestis elaval inimesel on õigus päritolumaale naasta. Samuti võivad rahvusvahelise kaitse saanud inimesed vabalt reisida ja neil ei ole keelatud Eestist lahkuda. „Küll peab rahvusvahelise kaitse saanud inimene arvestama, et päritoluriiki naasmisega rahvusvaheline kaitse lõppeb, kuna tema soov tagasi minna kõneleb ohu puudumisest ja oht koduriigis on kaitse andmise alus. Kaitse lõppemine koduriiki naasmisel on üldine rahvusvaheline praktika ja Eesti ei ole siin kuidagi erandlik,” selgitas ta.

Kaitse ei lõppe, kui inimene rändab siit edasi muudesse riikidesse. Ka koduriiki naasnuna saab ta alati Eestisse tagasi tulla, näiteks viisa alusel, ja siin teist korda varjupaika taotleda. „Siis korraldatakse rahvusvahelise kaitse menetlus algusest peale uuesti ja hinnatakse jälle, milline oht inimest päritoluriigis ähvardab,” ütles Tammekun.

Ühtlasi nentis vanemkomissar, et kaitse saajad ei pea oma lahkumissoovi kuidagi põhjendama ja sellepärast ei saa üheselt nimetada, miks keegi otsustab kodumaale naasta. „PPA-le teadaolevalt on lahkujad põhjuseks nimetanud kohanemisraskusi, mis ongi personaalsed,” sõnas ta.

Euroopa rändekava alusel on Eestisse ümber paigutatud 120 inimest, kellest viis on pöördunud tagasi kodumaale.