INTERVJUU kaitseminister Laariga: soomusvõimekus on hädavajalik
Milline riigikaitse korraldus tagab Eestile julgeoleku aastani 2050: kas totaalne kaitse või palgaarmee? On räägitud totaalse kaitse efektiivsusest ja palgaarmeest. Teie koalitsioonipartner esimesel võimalusel teeks palgaarmee. Kas Te pooldate totaalset kaitset või lasete end allutada koalitsioonipartneri survele ning lähete "mänguga kaasa". Esimene muudatus: ajateenistuse kestvuse lühendamine. IRL lubas, et palgaarmeed ei tule. Hetkel tundub, et sööte oma sõnu.
IRL oma sõnu ei söö. Palgaarmeed ei tule, Eesti praegune reservarmeele ja ajateenistusele tuginev lahendus reaalse heidutuse loomiseks on end igati õigustanud ning Eesti jääb selle juurde kindlaks.
Kaasaegsed tankid arendavad kiiruseks üle 100 km/h. Pihkvast Tallinna on seega 2-3 tundi sõitu. Misssuguste jõududega suudab Eesti sõjavägi peatada näiteks 50 Vene ja mitte ainult Vene tankide rännakmarsi Pihkvast Tallinna? Kipun arvama, et sellise aja jooksul ei suuda NATO reageerida. Mis saab toimuma peale vene tankide Tallinna jõudmist on juba teine teema.
Kui Gruusia suutis hakkama saada sellega, et vene tankidel jäi 90 kilomeetrine vahe Tsinkvali ja Tbilisi vahel läbimata, siis miks ei peaks Eesti seda suutma? Meie kaitseväe võimekus ja ka plaanid on selleks igati suutelised ning vastavad ettevalmistused on tehtud. Juba aktiivne suundlaengute kasutamine ning teetõkked koos sildade õhkimisega suudavad tankide liikumist oluliselt pidurdada.
Hiljuti toimus kaitseväe jaoks kurb sündmus- kaitseväe juhataja allutati kaitseministri otsesesse alluvusse. 1. Kuidas kommenteeriksite väidet, et sõjavägi peab olema iseseisev ning apoliitiline organisatsioon? 2. Kas seadus, mis ütleb, et president on kaitseväe ülemjuhataja, on teie arvates tõene ja igati õigustatud?
Kaitseväe juhataja ja kaitseministri suhteid reguleeriti küll mitte hiljuti, vaid juba eelmise riigikogu ajal, mistõttu mulle tundub, et peate silmas tõesti hiljuti riigikogus teistkordselt kinnitatud vabariigi presidendi algatust põhiseaduse muutmiseks, millele järgnesid vajalikud seadusmuudatused. Usun, et need üldises kokkuleppe vaimus heakskiidetud muudatused just tagavadki selle, et kaitsevägi on ja jääb apoliitiliseks organisatsiooniks, muutes ühtlasi kaitseväe juhtimise tõhusamaks ning eriti võimalikes kriisiolukordades kiiremaks. Mis puutub presidenti, siis tema pole olnud mitte kaitsevägede ülemjuhataja, vaid riigikaitse kõrgem juht.
Eesti kaitsmist traditsionaalsete sõjapidamisviisidega (kaitse, viivitus ja kallaletung) on vaja toetada tõhusa sissitegevusega vaenlase tagalas. Millal Eesti hakkab valmistuma ette selleks tõhusaks sissitegevuseks nii sissiväljaõppega kui ka ettevalmistustega?
Olen küsijaga igati päri ja võin kinnitada, et vastava konkreetse ettevalmistusega ja vastavate üksuste varustamisega on juba alustatud. Hoian arenguid sellel alal pidevalt kontrolli all. Rohkem kahjuks rääkida ei saa.
Millisena iseloomustab Mart Laar Ühendriikide uut kaitseministrit Leon Penettat? Kas hr Laaril on olnud juhust temaga juba kohtuda?
Isiklikult pole uue kaitseministriga veel kohtunud, pikem kohtumine on plaanis ilmselt novembris. Kuulates eelmise kaitseministri arvamust ning tutvustust oma järglasele võib loota, et tegemist on hea valikuga.
Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks lühendada kohustuslikku ajateenistust. Millal plaanitakse lühendada senist 11-kuulist kohustuslikku ajateenistust?
Otsust selle lühendamiseks pole tehtud. Tegemist pole mitte poliitilise otsusega, vaid põhjaliku aruteluga selle üle, milline lahendus võimaldaks tagada ajateenijate parema ning tõhusama väljaõppe. Praegusel hetkel puudub kaitseväel selleks igal juhul võimekus, sest ajateenistuse lühendamine on teostatav vaid instruktorite hulka tõstes, mis teiselt poolt oleks igal juhul vajalik.
Mikson tehtud kaitseväes misioonid kohustuslikuks, umbes nii, et "sul puudub misiooni kogemus ja järgmist auastet ei saa..."? Seda eriti allohvitseridele.
Missioone pole keegi kohustuslikuks teinud. Küll on selge, et missioonidel osalemine annab kogemuse, mida on raske mujalt hankida. Kaitseväelastega koos Afganistanis patrullbaasis ööbides ja nende olukorraga tutvudes sai see mullegi selgeks.
Miks kutsutakse ajateenistusse vaid 30% meestest? Ja ärge hakake ajama jahu mingitest tervisehädadest.
Tervisehädad on paraku reaalne probleem. Samas teostame parajasti ministeeriumis analüüsi, kas praegused üsna karmid nõuded ei välista mitte liiga üheselt mitmete iseenesest kaitseväes teenida soovivate noormeeste võimalust seda teha. Soomes näiteks rakendatakse teatud probleemidega noormehi kaitseväes konkreetsetel selleks sobivatel aladel. Võiksime siin Soome kogemust tõsiselt kaaluda.
Kas ei peaks soodustama ja lihtsustama Eesti kodanike relvade omamist (nagu Soomes, USA-s ja paljudes riikides)? Iga relv kodanike käes suurendab vastuhakku võimaliku ründe korral. On ikka vahe, kas käitutakse meiega nagu relvastamata lambukestega, või saab iga mees perekonna kaitseks vähemalt mõne lasu teha. Kaitseliit oleks lahendus, aga paljudel pole võimalust sealsest tegevusest pidevalt osa võtta.
Lahendus ongi siin kaitseliit – ja selle tegevusest on küll igal kodanikul võimalus osa võtta. Soovitan seda võimalust soojalt. Osalesin just nädalapäevad tagasi kaitseliidu Alu koolis järjekordsete kursustelõpetajatele diplomite kätteandmisel. Mehed – aga ka naised - olid siin õppinud oma vabast ajast ja muude kohustuste-ettevõtmiste arvel. Neid vaadates puges uhkus eesti rahva üle tahtmatult põue. Kaitseliit on Eesti kaitseks ülimalt tähtis jõud, paljuski just selle heidutuse tõttu, mida organiseeritult relvastatud ja väljaõpetatud rahvas loob. Pole ime, et 1940. aastal esimesena just kaitseliit laiali saadeti ja desarmeeriti.
Minule teadaolevalt on riigi käsutuses radarid, mis tuvastavad igasuguse õhu-ning mereliikluse Eestit ümbritsevatel aladel - piirideks Stockholm, Peterburg, Vilnius. Seega saame meie teada võimalikust rünnakust, kas kasutades spionaaži andmeid või siis hiljemalt radari poolt registreeritud suuremate vägede liikumisega meie suunas. Küsimus järgmine - kui kiirelt mobiliseeritakse kohale meie reservväelased (kokku minu andmetel ca 40 000)? Kas meil on 40 000 reservväelasele kätte anda relvad ning laskemoon või ei? Kas meil on piisavalt töötavat sõjatehnikat (veokid, maasturid), et need 40 000 pead ka varustatult saaks minna kodumaad kaitsma (telgid, miinid, okastraadid, pioneerivahendid)? Kas 40 000 mehele on võimalik kätte jagada isiklik varustus(rakmed, kotid, ABK-kaitsevahendid)?
Mobilisatsiooni teostamiseks on Eestil konkreetsed ja reaalsed plaanid koostatud ning ettevalmistused tehtud. Täpsemalt nendest rääkida arusaadavatel põhjustel ma ei saa, Relvastus on reservväelastele olemas, laskemoon samuti – kuigi siia on järgnevatel aastatel plaanis täiendavat ressurssi kulutada, kuna sõltuvalt relvadest on laskemoona varud ebaühtlased. Vastavad muudatused on eelarve plaanidesse juba tehtud. Veokite ja maasturitega on kaitsevägi üldiselt varustatud, kuigi ka siin saab asja paremaks muuta. Pioneerivahenditega tuleb tööd teha, miinide osas läheb hanketöö uuel hool käima – ka siin on vastavad muudatused eelarve plaanidesse tehtud. Isikliku varustuse koha pealt on täiendamisruumi samuti, seda eriti meditsiinialal. Kõik need väljakutsed on teadvustatud ning neile vastamisega alustatud. Samas tuleb kindlasti pidevalt tähelepanu all hoida olemasoleva varustuse kvaliteeti ning aegumist. Ka sellega tegeletakse. Kui tahame omada reaalset kaitsevõimet, on nende küsimuste lahendamine esmase tähtsusega. Eesti ei vaja paberil eksisteerivaid ja varustatud brigaade, vaid pigem vähem, kuid see-eest reaalset võitlusvõimet omavaid üksusi.
Kuipalju on praeguseks raisatud raha selle umbmäärase "küberkaitse"peale? Kui palju kavatsetakse raisata veel?
Küberkaitse pole paraku mitte midagi umbmäärast, vaid väga konkreetset – 2007. aasta järel peaks see ju meile selge olema. Seetõttu on tehtud investeeringud küberkaitsesse Eestile saatuslikult olulised. Seda ühelt poolt selleks, et end ise kaitsta, teiselt, et oma rolli NATO-s täita. Küberkaitsest on saanud üks Eesti kaubamärke, sinna investeerides suudame Eesti julgeolekut laiemalt toetada. Kavatsen ministrina sellele alale praegusest pigem rohkem kui vähem investeerida.
Milliseid samme võtate ette lähiaastatel Eesti iseseisva kaitsevõimekuse parandamiseks?
- Korrastan ja vaatan läbi riigikaitset puudutava seadusandluse, minemaks üle riigikaitse laiapõhjalisele kontseptsioonile, s.t. arusaamale, et reaalse kaitsevõimekuse loomiseks ei piisa ainult kaitseministeeriumi jõupingutustest, vaid sellega on vaja praktiliselt kogu ühiskonnal tegeleda.
- Panen seisma inimvõimekuse väljavoolu kaitsejõududest. Lõpetan mõttetu dubleerimise.
- Panen reaalsetest vajadustest lähtuvalt järjekorda vajalikud hanked ning asun neid ellu viima. Eeskätt puudutab see soomusvõimekuse loomist kaitseväes, mida loen hädavajalikuks.
- Jään praeguse, reservarmeele ja ajateenistusele tugineva süsteemi juurde, mis võimaldab Eestil rakendada totaalkaitse põhimõtteid.
- Tugevdan kaitseliitu.
Millised indikaatorid annavad märku sellest, et meie osalemine Iraagi ja Afganistani missioonidel on suurendanud meie julgeolekut või vähendanud terrorismi?
Afganistanis võitlevate Eesti sõdurite juures viibides oli terrorismi vähenemine nende vastutusalas nii öelda silmaga näha, alanud on vastutuse üleandmine Afgaani enda üksustele. Mis puutub Eesti laiemasse julgeolekusse, siis raske on oodata kelleltki abi, kui sa ise pole valmis kedagi aitama. Eesti sõdurid on oma maale ja rahvale välismissioonidel väga head nime teinud ja Eesti lippu kõrgel hoidnud. Afganistani visiidil oli seda hästi näha.
Kas Eestil on ladudes olemas kõik vajalik täieliku mobilisatsiooni läbi viimiseks? Alates relvadest ja mundrist lõpetades läbimõeldud plaani ja logistikaga.
Läbimõeldud plaan ja seda toetav logistika mobilisatsiooni läbiviimiseks on Eestil praeguseks olemas. Mis puutub vajaminevasse varustusse, siis sellele küsimusele olen pikemalt vastanud.
Mis plaanid on kaitseministeeriumil Eesti mereväe ja Miinisadamaga? Teadaolevalt on sealsed tingimused üpris viletsad, hooned varisemisohtlikud ja kai lõpuni ehitamata.
Probleemid Miinisadamaga on teada ning teadvustatud. Oleme jõudmas siseministeeriumiga ühisele arusaamale laevastikubaaside ühendamiseks ja järgmise aasta eelarvesse on selleks vajalikud investeeringud sisse arvestatud, konkreetselt iga hetk merre ähvardada vajuva kai kordategemiseks.
Miks ei taheta hävituslennukeid osta, ehitasime just omale lennubaasi Ämarisse, oleks tore, kui seal ka meie hävituslennukid pesitseksid, mitte ainult NATO omad?
Ikka tahaks, kuid paraku pole meil siis võimalik teistese võimekustesse suurt midagi investeerida. Eesti on koostatud põhjaliku analüüsi oma õhuruumi kaitseks vajalike võimekuste maksumusest ja saladust reetmata võin kinnitada, et praegune lahendus on meie jaoks vähemalt hetkel optimaalne. Oma hävituslennuväe hankimise asemel võime investeerida teistesse, minu meelest hädavajalike võimekuste, näiteks soomusvõimekuse loomisse. Seegi on väga kulukas ettevõtmine. Eesti kaitsekulutused kasvavad küll 2%-ni rahvuslikust koguproduktist, kuid kuna praegused kohustused võeti ja plaanid tehti majandusbuumi laineharjal, tähendab see seda, et nende plaanide teostamiseks jääb vähemalt 30% ikkagi puudu. Seetõttu tuleb meil lähiaastatel ausalt ütelda, mida ja millises tempos suudame teha, võttes ette kõige tähtsama ja olulisema. Meie õhuruum on NATO abiga kaitstud, hoolitsegem siis oma esmase kaitsevõime eest.
Millal asendatakse õhuväe An-2 tüüpi lennukid millegi kaasaegsemaga?
Kindlasti oleks see hea, kuid vaadates meie prioriteete pole see esimese järgu probleem.
Mis on plaanis teha, et kaitseliidu varustust parandada, isegi vorme ei saa kõik liikmed?
See on tõsine probleem ja praegune olukord on mulle kaitseministrina vastuvõetamatu. Summad kaitseliidu liikmete paremaks varustamiseks ja ühtlase vormi hankimiseks on järgmisse eelarvesse kantud. Samas tähendab see parema kontrolli kehtestamist kaitseliidu sees, et me ei satuks olukorda, kus mõnel mehel on kodus kolm vormi ja paras patakas varustust, õppustel seda meest keegi aga ei näe.
Miks ei osteta Eestile Saksamaal likvideeritavate tankivägede varustust ja relvi? Miks ei ole meie kaitseministeeriumi tegelased praegu Saksamaal uksepakke kulutamas, et saaks Eestilegi sealt sadakond tanki?
Miks ei ole ostetud Eestile piisavalt suurtükiväge? Saksamaa varudest saab ju praegu võileivahinnaga!!
Ei reeda sellega riigisaladust kui ütlen, et tegeleme praegu sama küsimusega ühe teise maaga.
Kas seoses Läti kaitsejõudude pideva nõrgenemisega (reservi enam ei toodeta) on Eestil tarvis tulevikuks oluliselt rohkem üksusi? Kui vastane võib rünnata ka lõunapiirilt, tuleb sõja/kriisi ajal piiride kaitseks paigutada ka sinna üksused, mis oleks võimelised väga tõsist maismaarünnakut peatama.
Eestil ei jää siin muud üle, kui oma kaitseplaanid vastavalt reaalsele olukorrale ümber vaadata. Oleme selles küsimuses Lätiga tõsises koostöös, vahetame informatsiooni oma kaitseplaanide kohta ning püüame neid kokku sobitada. Läti pool on probleemi teadvustanud.
Mis saab nendest meestest, kes ei läbi ajateenistust? Kas nad võivad häda korral vabalt lahkuda või ootab sadamas ja lennuväljal sõjaväepolitsei ja saadab nad ehk mingisse "maakaitseüksusesse"?
Soomes see nii praktiliselt toimub. Kui see on ettepanek, siis võib selle üle mõtelda.
Maailm tundub muutuvat üha sõjakamaks kohaks. Euroopa riigid vähendavad relvastust. Kas võib ehk juhtuda ka nõnda, et Eesti tõstab kaitse eelarvet üle 2%?
Usun, et seda pole vaja. Eesti rahvas on riigikaitseks eraldanud väga suure osa riigieelarvest, näidates seega oma arusaama riigikaitse tõsidusest. Kaitseministri kohus on selle rahaga midagi reaalset pihta hakata.
Kaitseväe järjepidevaks arenguks on hea kaasaegse tehnika kõrval väga oluline hästi välja õpetatud ja võimalikult heade kogemustega kaader. Kogemused tulevad aga ajaga, kahjuks lahkub kaitseväest liigagi palju just heade eeldustega sõdureid.
Mida kavatseb kaitseminister ette võtta sõduri elukutse atraktiivsemaks muutmiseks. Palk on oluline, aga võib-olla oleks mõistlikum rohkemgi mõelda muudele sotsiaalsetele garantiidele, nt soodustatud ühistranspordi kasutus, soodsamad kindlustuslepingud kinnisvarale jms, mida muudes riikides on saavutatud.
Olen küsimuse asetusega nõus – hea kaadri hoidmine kaitseväes on üks prioriteete. Nende ja mitmete teiste küsimustega, mida mainite, oleme töös. Peagi jõuab riigikogusse uus kaitseväeteenistuse seadus, mille arutelul saame kõiki neid küsimusi läbi rääkida. Lisaks tuleb aga laiemalt tegeleda teenistuse korraldamise ja organiseerimisega, mis on mõnel pool vaata et suurem probleem kui raha.
Teen ettepaneku koostööks sots ministeeriumiga
Kui inimene on püsiva tervisekahjustusega tunnistatud töövõimetuks, siis peaks tema mahavõtmine kaitseväe reservist toimuma automaatselt
Praegu, peab seda haigestunud inimene ise tegema ja see on invaliidi kiusamine. Proovisin paar aastat tagasi, kuid liiga vaevarikkaks kujunes. Soovitati, et varsti on vanus täis, las olla niisama. See on aga vale ettekujutuse loomine riigi kaitsevõime seisukohalt, väärinfo ja Eesti riigis lubamatu. Neid inimesi on aga palju, kes on kaotanud töövõime ja seega ka kaitsevõime. Lööge kord majja selles osas. Riigi kaitsevõimet on vaja täpselt teada. Ülespuhumine on kuritegelik.
Olen nõus. Meil pole mõtet end kunstlikult üles upitada, eriti riigikaitse alal. Tänan küsimuse ja probleemile tähelepanu juhtimise eest. Võtan selle töösse.
Kuidas peaksin talitama olukorras, kui olen saanud sügiseks kutse kaitseväe reservõppustele (2 nädalat), kuid hetkeline majanduslik olukord ei võimalda seal osaleda (eluasemelaen + õppelaen)? Reservõppuste ajaks tööleping teatavasti peatatakse (s.t. töökohast palka ei saa) ning seoses sellega jääb kuuteenistuseks vaid poole kuu tasu.
Sellest probleemist oli ka tänastes ajalehtedes juttu. Kaitseministeerium on probleemist teadlik ning läbirääkimistes pankadega kokkuleppe leidmiseks, mis tähendaks teatava maksepuhkuse andmist selleks ajaks.
Küsimus ajateenistusse kutsumise kohta - peale keskkooli/gümnaasiumi lõppu saab noor valida ajateenistusse mineku aja kolme aasta jooksul, kuid kui noor jätkab õpinguid kõrgkoolis, siis kõrgkooli õppeaeg on reeglina pikem kui kolm aastat ja nii tuleb vahepeal õpingutele aastane vahe sisse. Nõukogude ajal anti pikendust, kuni kõrgkooli lõpetamiseni. Võib-olla tasuks pikendada ajateenistusse mineku aega viie aastani, et noor jõuaks kõrgkooli nominaalajaga lõpetada?
Tuleks siiski normaalajaga lõpetada, usun et Jaak Aaviksoo poolt algatatud üleminek tasuta kõrgharidusele aitab sellele oluliselt kaasa.
Missugune on riigikontrolli õiguslik pädevus kaitseministeeriumi majandustegevuse kontrollimisel? Teatavasti saatsid kaitseministeeriumi kompetentsed ametnikud riigikontrolli ametnikud "rahvakeeli pikalt ... (puutaha)", kui riigikontrolli ametnikud soovisid teha kaitseministeeriumis riigikontrolli -poolset rutiinset kontrolli.
Inimesi, kes on teinud koostööd võõrriikide julgeolekuorganitega, kaitseministeerium end kontrollima ei lase. Audiitoritel, kellel on taustakontrolli ja juurdepääsulubadega kõik korras, on kaitseministeeriumi asjadele täielik ligipääs.
Kunas kaitseminister mõtleb oma kaalu hakkata vähendama? Mis kaitseminister te olete, kui te varsti ei jaksa ennast liigutadagi? Teie väljanägemine on lihtsalt õudne.
Hea küsija, liigun igati energiliselt. Esitan teile seetõttu väljakutse näiteks squashis, aga kui te seda pelgate, siis kasvõi teistes liikumist nõudvatel aladel, nagu sulgpall.
Hr. Laar. mina kui endine Isamaliidu valija tahaksin teada, kuidas edeneb platsi kommunistidest ja okupatsioonivõimudes osalenutest puhtaks pühkimine. Juhul kui see ei edene või olete te oma põhimõtetest taganenud, tuleks sellest ametlikult teada anda. Ma ei soovi kommudega ühe laua taga istujate valija olla.
Ei ole ma midagi loobunud – ja eks olen sellega ka tegelenud. Eesti edu võrreldes maadega, kus sellega ei tegeletud, on sellest kindlaks tõendiks. Kui soovi on, võite heita pilku minu osalemisel asunud fondi tööle, mis tegeleb kommunismi kuritegude teadvustamise ja kommunismi natsismiga võrdselt kuritegelikuks kuulutamisega
Kaitseministeeriumi alluvuses asub institutsioon : kaitseuuringute keskus, direktoriks Kadri Liik. Millega tegeleb nimetatud keskus, kes rahastab keskust, millised on tulemused ja kuidas neid tulemusi kasutakse ja avalikustakse?
Kaitseuuringute keskust kajastatakse kaitseministeeriumi eelarvest, konkreetselt juhib seda aga Kaitseuuringute Keskuse Nõukogu. Keskuses koostatud uuringuid kasutatakse aktiivselt, kõige silmapaistvaim keskuse ettevõtmine on Lennart Mere konverentsi korraldamine ja ajaleht Diplomaatia kokkupanek.
Millise raamatu te jõudsite läbi lugeda kaitseministriks saamisel? Kunagi teatasite ju meile kõigile peaministrina, et majandust juhtisite ühe Friedmani raamatu järgi.
Olen riigikaitseküsimustes ikka üsna palju raamatuid läbi lugenud – ja sõja-ajaloo teemadel ka ise kirjutanud. Kõige viimaste hulgas on Toby Harndeni „Dead men risen“ ja Bo Hugemarki toimetatud „Till bröders help“. Ja Friedmaniga on meil ju üsna hästi läinud.
Kas igal EÜS-i liikmel on kohustus oma CV turgutamise nimel paar kuud kamina palgal olla või on selle korbi liikmete pidev läbijooks kaminast lihtsalt juhus?
Esiteks pole EÜS mitte korp, vaid nagu nimigi ütleb, üliõpilasselts ning teiseks olen uhke, et sellesse Eesti vanimasse ja Eestile rahvuslipu andnud organisatsiooni kuulun. Retooriliselt võiksin küsida, et kus siis veel, kui mitte kaitseministeeriumis peaksid selle Eesti teenimisele pühendatud organisatsiooni liikmed töötama?
Kas Lauri Vahtre tööle võtmine on millegi poolest erinev Evelyn Sepa nimetamisest kultuuripealinna juhatajaks. Kui on, siis mille poolest?
See on ikka täielikult erinev
1. Preili Sepp pole teaduste doktor
2. Kui Lauri Vahtre on kirjutanud kümneid raamatuid, siis Evelyn Sepa tegevusest sellel alal puuduvad mul kahjuks andmed.
3. Evelyn Sepa raamat pole hetkel Soomes Akadeemilises Raamatukaupluses välja, Vahtre soome keelde tõlgitud Absurdi impeerium aga küll.
4. Kaitseministeeriumis tuleb tööle asumiseks läbida karm konkurss, mida ei vii läbi mitte poliitikud, vaid asjtundjad.
Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata.
Kas suuremaid kogemusi saite Georgias poliitilise nõuandjana (välkkiire jalgalaskmine vene vägede tulekul) või oli tegemist rohkem veiniäriga oma baari tarbeks?
Olin Gruusias mitte poliitiline, vaid majandusnõunik ja selle töö ja tulemustega olen väga rahul. Gruusia on tõusnud Maailmapanga „Doing Business“ indeksis 120-lt kohalt 11-ks, Eestist muuseas ettepoole. Veiniäriga kahjuks majandusnõunikuna töötada ei saanud.
Kas Laari kirjadel Liibanoni on ka mingeid tulemusi?
Loodan, et on. Liibanonis asuvate eesti meeste abistamisel on erinevad ametiasutused ja ministeeriumid teinud head koostööd ja kõik oma sammud läbi rääkinud ja kooskõlastanud. Nii oli see ka nende kirjadega.
Sellega näivad mulle saadetud küsimused olevat otsa saanud. Tänan kõiki küsijaid ja kuna nägin Delfisse saadetud küsimuste seas palju tõsiseid ja konkreetseid küsimusi, mida antud usutluse käigus mulle edasi ei saadetud, siis palun soovijatel need mulle aadressil mart.laar@kmin.ee edasi saata, vastan hea meelega – või soovi korral võime seda facebookis teha.
