Ütlesite Vikerraadios, et Pevkur ei saanud hakkama. Millega ta täpselt hakkama ei saanud?

Kui sa oled juht, siis juhi ja ära halise. Ära kurda, et inimesed, keda sind on valitud juhtima, on valed inimesed. Pidev sisevaenlase otsimine ei ole juhile kohane. Juht peab probleeme lahendama ja juhitavaid liitma, mitte ise probleeme tekitama või olemasolevaid probleeme võimendama. Paraku Hanno ei suutnud enda ümber koondada piisavalt arvamusliidreid, kes oleksid suutnud enda taha tõmmata terve erakonna ja terve Eesti rahva. Selles mõttes oli õige tema otsus mitte enam kandideerida.

Kas teil on neid mõtteid ka varem olnud ja olete neid väljendanud ka kellelegi erakonna sees?

Sellisel kujul nagu praegu…. eks neid ole koguaeg olnud. Mingitel aegadel ma olen püüdnud Hannole anda sõnumit tema sõnumite korrigeerimiseks. Mulle on tundunud, et lähenemine on olnud vale. Aga ma olen oma teiste asjadega nii hõivatud, et mul pole võimalik ja sisuliselt pole ka tahtmist Eesti asjadel sel määral kätt pulsil hoida, et ma oma nõuandeid teistele jagaks. Minu arvamused ja seisukohad ei saagi pretendeerida nõuanneteks, sest ma pean tunnistama, et ma olen ikkagi kolm aastat olnud tegelikust Eesti elust eemal olnud.

Kui te 2014. aastal lahkusite, valiti teile järglast ja valikus olid Pevkur ja Rõivas. Miks toona otsustati Pevkur kõrvale jätta?

Otsustavaks sai fraktsioonis peetud viieminutiline kõne. Üks pidas selle kõne niiviisi, et inimesed uskusid, et see on see juht, kellega nad on nõus edasi minema, ja teine kõne oli paraku selline, mis ei haaranud kaasa. See oli hääletuse tulemus, mingisuguseid kokkuleppeid ei sündinud.

See oli küllalt kiire protsess. Suhteliselt kiired juhivahetused ja eriti viimane neist ei andnud eriti häid tulemusi. Pevkur osutuks valituks suure häälteenamusega, aga selgus, et selleks, et olla hea juht, ei piisa suurest populaarsusest, vaid selleks on vaja ka juhivõimeid. Praegu ei tuleks tõtata ja tuleks võtta piisavalt aega, et kõik esimehekandidaadid saaksid ennast või tulevast juhti inimestele tutvustada ja et inimesed saaksid teha teadliku valiku. Et see valik ei põhineks ainult kellelegi populaarsusel, mis on tingitud mingitest muudest asjaoludest.

Tänavu jaanuaris, kui Pevkur võitis, kas oskasite ette näha, et ta võib osutuda nõrgaks juhiks?

Ma siiski lootsin nagu teisedki erakonna liikmed, et ta suudab meeskonda koondada. Tagantjärgi tuleb tunnistada, et ega enesekehtestajana ma pole Pevkurit ka varasematel aastatel väga palju näinud. Ta on hea kuulaja, hea analüütik, hästi informeeritud, hea ühise arvamuse koondaja, aga juht peab olema liider ka kehtestamise mõttes teatud situatsioonides. See ilmselt oli ka tema nõrkus.

Reformierakonnas võib väita, et on lõhe. Pevkur on ka ise end Michalile vastandanud viimastes intervjuudes. Kui Kaja Kallas peaks saama erakonna esimeheks, siis mida ta tegema peaks? Praegu on nii Michal kui Pevkur talle oma toetust avaldanud.

Ei ole mingit lõhet. Rääkige Reformierakonna liikmetega ja te näete, et pole mingit lõhet. Pigem on nõutus. Inimesed ei saa sellest vastandumise tahtest aru, mida kahjuks veab erakonna esimees. Erakonna liikmed tahaksid tegeleda reaalsete probleemidega ja nendele lahenduste otsimisega, mitte mingisuguste intriigidega.

Reformierakond on tugev ja maailmavaateline erakond, esimehe kandidaatide pink on pikk. Kallas on tugev kandidaat, aga peab andma rahvale aega teda enne valimisi kui tulevast juhti tundma õppida.

Ühe korra me juba saime kõige populaarsema kandidaadi endale erakonna juhiks, aga paraku ta ei ole juhina olnud nii hea, kui populaarsus oleks lubanud eeldada.

Pink on pikk: Kaja Kallas. Urmas Paet – väga teenekas minister, hea poliitik. Jürgen Ligi – väga kirglik igas situatsioonis ja teeb kõike südamega. Arto Aas – väga struktuurse mõtlemisega ja laia silmaringiga, tal võiks olla hea perspektiiv poliitikuna. Maris Lauri pole mitte ainult hea majandusanalüütik, kindlasti on ta Eesti parim majandusanalüütik, aga ta on ka väga tundliku närviga poliitik. Tema artikleid või blogipostitusi lugedes saab igaüks aru, et seal on väga hea materjal ka erakonna esimehe tarvis.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder sõnas juba, et Kaja Kallase juhtimisel saaks Reformierakond valitsuse tasandil Keskerakonna jaoks parketikõlbulikuks. Kas Reformierakond peaks minema koalitsiooni Keskerakonnaga?

Minu jaoks praegune Keskerakond ei ole parketikõlbulik. See, mida tehakse maksunduse vallas, see ei ole kindlasti Eesti inimeste huvides. Kui vaadata, kuidas maksumaksja raha kulututakse erakonna propaganda tegemiseks veelgi suuremates summades kui Savisaare aegadel – Tallinna televisioon või PBK -, siis minu arust on asi läinud veel hullemaks.

Ma ei saa aru, kuidas suur hulk inimesi hingab ühes rütmis Jüri Ratasega, kui on arutamisel küsimus, kas Yana Toom jääb erakonda või läheb ära. Ja siis lõpuks kõik õhkavad kergendatult, et „Oh! Ta siiski jäi!“. Kui Reformierakonnas oleks olnud üks selline inimene, kes oleks korduvalt käinud Süüria mõrtsuka kätt surumas, siis rahvas poleks mitte nõudnud ainult selle inimese väljaviskamist erakonnast, vaid kogu erakonna laialisaatmist. Ja nüüd õhatakse kergendatult, ajakirjandus kaasaarvatud, et ta suutis Toomi erakonnas hoida. Ma ei näe seda uut Keskerakonda. See on veel hullemaks läinud kui Savisaare aegne Keskerakond.