Internetis ja sotsiaalmeedias on hoogustunud eestikeelsed natsiteemalised liikumised, julgeolekuorganid on asjast teadlikud
On juhtunud, et „rahvavaenlase“ sildi külge saamiseks piisab sellestki, kui oled vahendanud mõne mitte-eestlase arvamust. Tahtmata ühelegi neist algatustest ja sõnavabaduse lipu all rassipuhtuse eest sõdijatest otsest reklaami teha, tuleb nähtust kuidagimoodi siiski kirjeldada.
Paljud avalikku ruumi paisatud arvamused piirduvad hirmust ja murest kantud hüüatustega, kuid mõni on võtnud nõuks koostada ka „rahvavaenlaste“ nimekirja, kuhu on sattunud nii poliitikud, ajakirjanikke kui ka terveid organisatsioone. Mõnel juhul on näha tragikoomilist vastuolu väärtuste ja praktika vahel. Võtame kas või selle, et kirjutatakse, nagu torust tuleb, järgimata eesti keele kasutamiseks kokku lepitud elementaarsemaidki reegleid. Ometi on kirjutajate sõnul nende põhieesmärk eesti keele ja kultuuriruumi säilitamine ja puhtus.
Politsei ja piirivalveamet kinnitab, et sõnavabadus tähendab, et avaldada arvamust, et keegi väärib karistust, ei ole demokraatlikus ühiskonnas keelatud. Seda ka juhul, kui see arvamus on vastuolus ühiskonnas üldlevinud arusaamadega või tundub lihtsalt hirmus rumal. Tsensuuri Eestis ei ole, seda keelab põhiseadus.
Karistusseadustiku vaenu õhutamise paragrahv (§151) saab siin PPA kinnitusel appi tulla vaid teoreetiliselt. „Antud säte eeldab ohu põhjustamist isiku elule, tervisele või varale, mida selle lehekülje loomisega põhjustatud ei ole. Seega ei ole KarS §151 koosseis täidetud,“ kommenteeris PPA ühe vürtsikaid arvamusi sisaldava lehekülje sisu.
Vastutusele saab kellegi võtta kohe, kui ta sõnadest kaugemale jõuab.
„Seega ei saa politsei keelata sellise lehekülje pidamist. Küll aga võivad seal lehel nimetatud isikud lehe haldajalt nõuda oma andmete käitlemise lõpetamist, pöördudes selleks lehekülje haldaja poole,“ selgitas PPA pressiesindaja, kelle sõnul oleks mõistlik palve esitada kirjalikult, et sellest jälg maha jääks. Kui ilusti küsimine tulemust ei anna, ei jää üle muud, kui pöörduda oma murega kohtusse.
Kaitsepolitsei kinnitab, et hoiab rassistliku ja ksenofoobse sisuga veebiilmingutel pidevalt silma peal. „Saame kinnitada, et Eestis ei ole äärmuslikel ideoloogiatel laiemat kandepinda. Tegemist on pigem teatud isikute personaalküsimusega, mida pole põhjust kuidagi laiendada Eesti ühiskonnale üldiselt,“ sõnas Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp.
