Vana-Vigala elanik Priit Kärsna rääkis Delfile, kuidas esimene kord täiuslikku ringikujulist ketast nähes jäi mulje, et keegi on ketta jääst välja saaginud. Tegelikult see võimalik poleks, sest ketas on pealeminekuks liiga õhuke. "Seal näeb ainult lindude jalajälgi," rääkis Kärsna naljatades.

Füüsikaõpetaja haridusega mees oskas Delfile anda ka selgituse selle kohta, kuidas jääratas tekib.

Peamiseks faktoriks on jõekäärus tekkiv väga keeruline vee voolamise režiim. Sellele lisaks hakkab vesi intensiivselt liikuma jää sulamise tagajärjel. Liikumise tulemusel lihvib kaldaäär ketta servad perfektselt siledaks. Lähemalt vaata ketta tekkimise mehhanismi ülalolevalt skeemilt.

Kärsna sõnul on nähtust uurinud näiteks Belgias asuva Liège'i ülikooli teadlased. Teadlased on märkinud, et selliseid kettaid on täheldatud ka veekogudel, kus voolu pole, näiteks järvedel.