Millised on aga peamised teekonnad maismaad mööda ja meritsi? Kliki kaardil nooltele ja vaata lähemalt.

Lääne-Aafrika migratsioonimarsruudilt on sel aastal Euroopasse saabunud 113 põgenikku. Neist 46 on Marokost, 37 Guineast, 17 Elevandiluurannikult.

Läänepoolne Vahemere migratsioonikanalist aga märgatavalt rohkem: 5210 põgenikku. Neist 956 on Elevandiluurannikult, 863 Guineast, 574 Gambiast

Vahemere keskse teekonna kaudu on saabunud 60 154 põgenikku. Neist 8320 on Nigeeriast, 6983 Bangladeshist, 5561 Guineast. Selle kanali kaudu tulijate numbri teeb kõrke sa see, et 2014. aasta oktoobrist on selle marsruudi põgenikud lisatud Vahemere keskse teekonna põgenikele.

Mis puudutab ringrännet Albaania ja Kreeka vahel, siis sellest piirkonnast Euroopasse saabunud 2176 põgenikku. Neist 2116 on Albaaniast, 12 Süüriast ja 11 Alžeeriast. Vahemere idapoolse teekonna kaudu aga 9891 põgenikku. Neist 3520 on Süüriast, 1151 Iraagist, 891 Pakistanist

Lääne-Balkani migratsioonimarsruudi kaudu on saabunud 4387 põgenikku. Neist 1288 on Afganistanist, 1115 Pakistanist, 612 Iraagist

Ohtlik reis üle mere
Aastaid toimus Lääne-Aafrika migratsioonimarsruudil Euroopa suurim inimeste liikumine üle Euroopa Liidu piiri, kirjutas Delfi kaks aastat tagasi. Põhjused olid tihti majanduslikku laadi, tuldi tööle, ning kuna karistused illegaalide palkamise eest olid väikesed ja ka ametnike poolt kojusaadetud kodanik sai kergesti uuesti piiri ületada, oli ebaseaduslike piiriületuste arv suur.

2010. aastal kehtestati aga viisavabadus ning pärast seda on illegaalse immigratsiooni arvud kõvasti langenud, ringlus ja Kreekas töölkäimine jätkub, kuid nüüd pigem mööda ametlikke kanaleid ja piiriületuspunkte.

Peamiselt proovivad lääne poolt Vahemerd ületades Pürenee poolsaarele Hispaaniasse, aga ka Prantsusmaale või Itaaliasse jõuda alžeerlased ja marokolased. Iga aastaga aga lisandub inimesi, kes tulevad Sahara kõrbest lõuna poole jäävatest Aafrika riikidest.

Vahemere keskne teekond näitab teekonda Põhja-Aafrikast Itaalasse ja Maltale. Põhja-Aafrikas asuv Liibüa mängib siin nüüd omalaadset sõlmpunkti, sest siin kohtuvad Kesk-Aafrikast saabuvad kaks erinevat inimvoogu. Alates 2014. aastast on selle suuna põgenikele liidetud ka Apuulia ja Kalaabria migratsioonimarsruudilt saabuvad migrandid.

Kuni 2010. aastani pakkus võrdlemisi heal majanduslikul järjel olev Liibüa ka sisserändajatele teenimisvõimalusi, võimaldades sel moel inimestel reisiks vajalikku raha kokku saada.

Smugeldajad varustavad lahkujaid tihtipeale vanade ja meresõiduks sobimatute paatidega, mis laaditakse inimesi maksimaalselt täis. Kuna paadid on tugevalt ülerahvastatud, neis on nigelad navigeerimissüsteemid või ei ole neil piisavalt kütust kohalejõudmiseks, on reis ohtlik.

Ringränne Albaania ja Kreeka vahel. Aastaid toimus just siin Euroopa suurim inimeste liikumine üle Euroopa Liidu piiri. Põhjused olid tihti majanduslikku laadi, tuldi tööle, ning kuna karistused illegaalide palkamise eest olid väikesed ja ka ametnike poolt kojusaadetud kodanik sai kergesti uuesti piiri ületada, oli ebaseaduslike piiriületuste arv suur. 2010. aastal kehtestati aga viisavabadus ning pärast seda on illegaalse immigratsiooni arvud kõvasti langenud, ringlus ja Kreekas töölkäimine jätkub, kuid nüüd pigem mööda ametlikke kanaleid ja piiriületuspunkte.

Vahemere idapoolne sisserändekanal viib immigrandid läbi Türgi Euroopa Liitu: Kreekasse, Bulgaariasse, Küprosele. 2008. aastast peale on kasvanud just see marsruut teiseks suurimaks kanaliks, peamiseks ülemineku kohaks on piir Türgiga.

Inimsmugeldajate võrgustik tegutseb nii Istanbulis, Izmiris, Edirnes kui Ankaras. Selle kanali esilekerkimisel on olulisim Türgi viisapoliitika muutus, mis andis lahkemalt viisasid erinevatele Aafrika riikidele. Immigrandid saavad tulla legaalselt Türki ning siis ületada illegaalselt Euroopa Liidu piiri kas Kreeka või Bulgaaria kaudu. Seda kanalit kasutavad Süüria põgenikud, afgaanid, somaallased, aga ka järjest enam tuleb seda teed kaudu inimesi Sahaarast lõunapoole jäävatest riikidest.

Balkan ja EL-i idapiir
Lääne-Balkani teekond kätkeb endast kaht peamist suunda: Lääne-Balkanimaid ennast, kuid ka järjest kasvavat Aasia migrantide voolu, kes algselt on ületanud Euroopa Liidu piiri Bulgaaria-Türgi või Kreeka-Türgi vahel. Viimast ületatakse nii maad mööda kui meritsi ning siis liigutakse läbi Balkanimaade Ungarisse.

See kanal näitab kõrgeimat suhtelist tõusu just lisandunud süürlaste ja somaallaste tõttu. Pärast endisesse Jugoslaaviasse kuulunud Makedooniasse saabumist smugeldatakse inimesi Serbia piirile. Hüppeliselt kasvanud põgenikevooga hädas olnud Ungari karmistas oma seadusi ning sellega vähenes 2014. aasta teises pooles immigrantide juurdevool oluliselt. Ent vaadates immigrantide hulka aastate lõikes on tulbad siiski kasvavad joones.

Euroopa Liidu 6000-kilomeetrine idapiir on pikk (hõlmates Eesti, Soome, Läti, Leedi, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari idapiiri) ja sellel illegaalsete piiriületuste arvu madalal hoidmine raske. Enamus immigrantidest jõuavad edasi tavaliselt Ukraina kaudu.

Idapiiri kaudu siseneb Euroopa Liitu siiski kõige väiksem osa migrante: vaid 2% kõikidest; mis on aastate lõikes üsna ühesuguses suurusjärgus: tuhatkond inimest.