NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
09.02.2018 20:28
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "lugeja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
09.02.2018 20:30
Idiootsemat projekti on raske teha.
09.02.2018 20:30
Prakt siis ei mingeid muudatusi. 2 või 3 rada - see vaid paar meetrit. Ei meeldi mulle see, mida Eestimaaga ja eestlastega tehakse, aga kes minu käest küsib. Jõudu roosale parteile kõige pekkikeeramiseks, mis keeratud juba ei ole.
09.02.2018 20:37
Kokkuvõttes tehti projekt lihtsalt mõttetuks.
Anonüümne kommentaar
09.02.2018 20:38
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "juku" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
09.02.2018 22:54
Südalinnast eemalduv suund enne Narva mnt ristmikku läheb kindlalt umbe. Sinna oleks vaja enne foori 2-e asemel neli rada. Ruumi radade jaoks on.
09.02.2018 23:04
Milleks sellise jama peale siis üldse enam aega ja raha raisata, see ei muuda ju suurt midagi. Roheroosad pidurid ruulivad.
10.02.2018 06:12
Palun tehke Tallinn korda!!! See tähendab et meie pealinn on täisväärtuslik ja avatud. Aitab nendest jamadest. Leidke lahedused!!!
10.02.2018 07:12
Esimene otsus,vähemaks,sitemaks,odavamaks???
10.02.2018 07:17
Ei saa aru mismoodi sõiduradade vähendamine on suur saavutus?
Sama pasklahendus jääb alles peaasi, et oravapropagandamasin lõugama ei saaks hakata? Sitt kompromiss, aga eks Viimsi ja Pirita elanikud nüüd rõõmustavad, et park remmelkatega tee ees alles on?!
10.02.2018 12:27
Mitte sõiduradade arv pole teemaks, olgu neid või 20, aga kui need kõik peavad lõpuks koonduma ikkagi paarile sõidurajale kokku, hakkab juhtuma täpselt seesama, mis Järvevanas praegu toimub. Lisaks takistavad sujuvat liiklust loendamatud foorid ses sõlmes. Antud projekt on säästuvariandi säästuversioon ehitada, sedavõrra kallim tarbida. Sest arvestame ikka ajakulu, heitgaasid, müra, juhtide närvikulu, ummikus seismisel kulutatud lisakütuse ka sisse ja selgub, et lahendus muudab KÕIK peale asja ehitamise enda kulukamaks.
Seda (ja tegelikult kõiki teisi liiklussõlmi Tallinnas) EI OLE VÕIMALIK lahendada kaasajal enam ühetasapinnalisena. Vaataks ikka aastanumbrit ka, pole enam 1970, kus sarnane lahendus, mida keel tõrgub lahenduseks nimetamast, oleks veel kuidagi aktsepteeritav olnud.
Isegi Haabersti kahetasapinnaline "turboringiga" ehitus on nuditud versioon, sisaldades viaduktile lisaks jällegi hulgaliselt foore ja ka see jääb kasvavale autodevoolule üpris kiirelt jalgu. Ta on arvestuslikult ju võimeline enamvähem läbi laskma ainult hetkel loendatud liiklust, aga kuhu jääb siis arenguruum? Seda pole. Algselt oli sinna planeeritud kolmetasandiline ristmik FOORIVABANA, mis on ainus mõeldav võte sujuva liiklusvoo tagamiseks pisutki pikemas perioodis.
Ma ei saa enam üldse aru, kas ainus asi, mida me lugeda mõistme on raha, et mida odavam, seda parem? Kõik ju teavad vana tõde, et odavalt head asja ei saa, väga odavalt hoopiski mitte. Mille eest Tallinna ja teisi linnu odavlahenduste juurutamisega karistatakse?
Peale selle, liiklusprobleeme ei lahendata üksikute sõlmede kaupa, vaid need peavad moodustama loogilise läbiva terviku. Kui mingis sõlmest saab läbi näiteks 6 reaga, siis peavad need 6 rida sealt jätkuma kuni järgmise sõlmeni jne. Ainult nii saab luua eeldused võimalikult sujuvale peatusteta liiklusvoole.
Mis aga juhtus Tammsaare teega, uhkest eritasapinnaliste ristmikega kiirmagistraalist pole enam juttugi, ideed meenutab veel vaid Magistraali trollipeatus. Ja see on ju tipptunnil sama täis kui Järvevana, ta oleks pidanud Järvevanaga ühtselt läbitava terviku moodustama. Areneda enam aga kuhugi pole, sest selle ehitamise jaoks juba 70-ndatel linna generaalplaanis reserveeritud trassile ehitati hoopis Mustamäe keskus ja muid "elutähtsaid" objekte. Magistraali arenguvõimalused nulliti hoobilt ära, keegi sai nutsu vist taskusse ja meie jäämegi aegade lõpuni sõitma vaid magistraali kogujateel, mis ta tegelikult ju on.
Võtmesõnaks ongi sujuvuse tagamine, mitte vaid ridade arvu suurendamine. 2 rida peatusteta kulgemist laseb ajaühikus rohkem sõidukeid läbi kui 6 rida fooride taha takerdunuid. Mida teeme aga meie? Me lisame igasse võimalikku paika foore, pisiringikesi, künniseid, piiranguid, mis kõik teenivad vaid sujuva liikluse takistamise eesmärki. Ise nimetame seda veel uhkelt rahustamiseks. Mis pagana rahustamine, tehke silmad lahti, kõik need võtted muudavad liikluse närvilisemaks, reostavamaks, kulukamaks hoopis!
Ei tohiks unustada muidugi ka aabitsatõde, mida iga linnaplaneerija une pealt peaks teadma: Mida lahedamaks liiklustingimusi, muudetakse (rohkem sõiduridu ja parkimiskohti), seda enam see sõidukeid sinna kokku meelitab ja karm reaalsus on see, et tegelikult ummikud üpris lühikese ajaühiku jooksul (kuni aasta) suurenevad endisest hullemale tasemele. Nii on, mida tõendab ka praktika mistahes maailma suurlinnast. Panustamine autodele on viga, panustada tuleb inimestele, kes ses linnas elavad.
Ja nüüd jõuame uuesti Reidi teeni, mille ainus eesmärk on veokitele sadamasse pääsu organiseerimine, lootes vabastada neist pisut kesklinna. Korraks. Sest vaadake kaarti, sadam on igal juhul kesklinnas, natuke mere poolt või maa poolt ei muuda pikemas perspektiivis midagi! Rohelised ja muud karva tegelased võiks sõiduridade mudimise ja erinevate nurkade alla keeramise asemel mõelda hoopis sellele, MIDA ASJA on veokitel üldse kesklinna? Siit mingu vaid reisilaevad tükkis väikeautodega, veokite voorid saatke Muuga või Paldiski kaudu.
10.02.2018 12:27
jätk
Lihtne ja loogiline, ainult pisut logistiliselt mõelda.
Liiklusprobleemide lahendused ei seisne üksnes sõiduteede ehitamises, vaid linna terviklikus planeerimises, vähendades VAJADUST mistahes masti autodega tsentrumisse trügida, vähendades kodanike erinevate huviobjektide vahelisi kaugusi jne. Kui vahemaad kodu-töö-kool-pood-meelelahutus-söök vähenevad, väheneb võrdeliselt ka päevas läbitav kilomeetrite hulk. Kui iga kodanik suudaks oma liikumisi näiteks 2x vähendada, tähendab see teisisõnu, et vabanevad automaatselt pooled sõiduread, mis seni ainult kodaniku tagumiku laiaks istumise eesmärki täitsid. Ja võibolla polekski neid sel juhul vaja juurde ehitada. Rohelus jääks ka alles. Lihtne, aga tõeliselt toimiv.
Mitte asfalti ei peaks panustama, vaid planeerimisse. Linna planeerimisse muidugi, aga ka iga kodanik peaks suutma ise oma pere logistikat paremini planeerida, keegi teine seda tema eest ei tee. Aga kui oma perega koosolemise ja huvidega tegelemise asemel meeldib hoopis autos istudes ja närveldades oma aega, raha ning tervist surnuks lüüa, siis kelle probleem?
Kogu jutu mõte, et igal asjal on mitu otsa ja paremaks saab minna üksnes juhul, kui KÕIK need otsad mõistlikuma lahenduse leiavad. Ja see ei ole vaid tee-ehitajate teha, ka igaühel endal on selles oma osa. Sest ummikut ei moodusta mitte tee, vaid autod ja siin tuleks kriitiline pilk pöörata ka "roolitagused tihendite" poole:)
10.02.2018 14:28
Väga rumal lahendus! Sadam, kui oluline ja suur transpordisõlm, vajaks suuremat ligipääsu. See roheliste rumalus, et teeme kitsama tee, toimib roheliste enda idee vastu - kitsam tee tähendaks rohkem müra ja heitgaase kesklinnas ja kadriorus, mis rohelisusest rääkida! Sadamast peaks tee minema maaaluse tunnelina kuni lauluväljaku mäeni, jääks kogu mereäär roheline, kadrioru liikluskoormsu väheneks (samuti väiksem müra- ja heitgaasireostus) . Infrakstruktuuride planeerimisel peaks vaatama 50 aastat tuleviku, mitte järgmiste valimisteni!
11.02.2018 18:00
Tunnel Narva mnt Lasnamäe nõlvalt läbi linna, ühe haruga sadamasse ja linna totaalne asfalteerimine jääb ära. Teine karm planeerimisviga on kõrghoonete toppimine linna kõige kitsamale kohale mere ja ülemiste vahel, mis toob juba niigi umbes kesklinna järjest suurema autodevoo. Miskipärast ei ole linnas ühtegi spetsialisti, kes suudaks linna vaadata kui tervikut. Tantsitakse kinnisvaraarendajate pilli järgi. Teistes linnaosades on olemas vähemalt üldplaneeringud, kesklinna ainuke planeering on kõrghoonete teemaplaneering, mis tehtud kinnisvaraarndajate totaalsel survel arvestamata olemasolevat hoonestust ja liiklusvooge. Kinnisvaraarendajatel ei ole huvi liikuda tühermaadele, sest kesklinnas on kogu infrastruktuur olemas. Teed, trassid, ka pargid, rekreatsioon Ehitada on oluliselt odavam, tõmba aga torn püsti ja hakka tulusid lugema.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega