Inimestele ohtlik? Tallinna südames liikuv isesõitev buss jalakäijatele teed ei anna
Bussi toimimise põhimõtete kohta jagab selgitusi Easymile'i busside operaator Milrem AS ekspordijuht Gert. D. Hankewitz.
Mõlemal EasyMile EZ 10 bussil on neljas nurgas sensorid, mille vaateväli on 360 kraadi ümber bussi ning mis annavad teada, kui miski või keegi teele ette satub. Sensorid märkavad ka jalakäijat ning peatavad bussi, kui viimased bussile liiga lähedal on. Kui bussi teele tuleb takistus, siis tarkvara aeglustab liikumiskiirust ning buss jääb takistuseni jõudes seisma.
Teine võimalus bussi peatamiseks on bussiesitlejal või operaatoril, nagu me neid kutsume. Täpsemalt on neid võimalusi kaks – esimene on nö punase nupu ehk hädapiduri vajutamine. Seda olukorda kasutatakse juhul, kui bussi ette ilmub mingi oht ja seda on kohe vaja vältida. Reeglina tuvastavad mainitud sensorid selle ohu ning buss aeglustub kuni takistuseni ning jääb enne seda seisma, nagu ma enne kirjeldasin. Kuna kiirus on väike, siis hädapiduri vajutamisel toimuv “jõnks” ei ole nii tugev, et reisijad uperkuuti lendaksid. Bussiesitleja töö on ka veenduda, et kõik reisijad, kel võimalik, istuvad sõidu ajal ning teised hoiavad käsipuust kinni. Sarnane olukord võib tekkida ka tavalises linnaliini bussis, kus juht vajutab kokkupõrke vältimiseks järsult pidurit. Erinevus on, et linnaliini bussis on kiirused tunduvalt suuremad kui isejuhtival bussil.
Teine võimalus juhil bussi peatada on lülitada autonoomne juhtimine manuaalse peale. Selle protsessi käigus jääb buss väga kergelt seisma. Seda varianti kasutatakse ka enne ülekäigurada. Bussiesitlejad on kõik ka ise autojuhid ning tunnevad liikluseeskirju, sh ka jalakäijate eesõigust. Et buss saaks sõitu jätkata, lülitatakse buss taas autonoomse juhtimise peale. See võtab mõned sekundid aega ning võib juhtuda, et bussi sõitma hakkamise hetkeks on juba uued inimesed ülekäigurajal ning ootavad ületamisvõimalust.
Bussid sõidavad iga päev sama marsruuti. Inimesed, kes bussi marsruudiga ristuvale ülekäigurajale satuvad, on suure tõenäosusega iga päev erinevad. Ilmselt võib olla ette tulnud olukordi, kus jalakäijad pole veel kindlad, kuidas juhita buss käituda võib ning ei soovi kohe rohelise süttides teele astuda. Sellisel juhul võib olla ka juhtunud, et buss sõidab enne eest ära ning seejärel tunnevad jalakäijad end tee ületamiseks piisavalt kindlalt.
Peame mõistma, et isejuhtivad bussid on meie liikluses esmakordne nähtus ning nende sõitmine ning sõitmise taga olev tehnoloogia on uudne ning kõigile osapooltele õppeprotsess. Õpime meie operaatorina, õpib linn, bussitootja, reisijad ning teised liiklejad. Oleme selle teekonnaga alles täiesti alguses, seega õppida on veel palju ning uue tehnoloogiaga kohanemine kõigil osapooltel alles algab. Kindlasti võtame kõike kogetut arvesse ning parandame busside opereerimist jooksvalt, et kõigil liiklejail oleks võimalikult mugav ning liiklus toimuks efektiivselt.
