Inimeste küla ronib lindude külale selga

Peagi kerkib Kakumäele, Põhja-Eesti ühte suuremasse haigrukolooniasse uus ja noobel küla. Ametnike sõnul on kõik tipp-topp korras ja keskkonnale olulist kahju sellega ei teki.

Viimaste aastatega on Kakumäe tundmatuseni muutunud. Üksteise järel kerkivad siia ja sinna aina uued nooblid külad. Ühed on juba valmis, teised pooleli, kolmandad ootavad kohe-kohe ehitajate saabumist, kirjutab Postimees.

Tallinna linnavalitsuses näidatakse Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti 41 detailplaneeringu kaarti, kus 11,8 hektari suurune maatükk on jagatud 22 krundiks. Kaardil on paika pandud iga tulevase maja koht.

Seletuskirjast võib välja lugeda, et tulevases külas hakkab elama veidi alla saja inimese. Seda on sama palju kui naabruses asuvas kalakurgede koloonias elanikke. Osa pesi asub otse kruntidel, osa vahetult nende kõrval.

Metsatuka teises, merepoolses küljes kerkib teine, Kammelja- nimeline küla. Seal hakkab kerkima 18 suitsu. Vaid üksikud krundid on hetkel veel saadaval. Iga ruutmeeter maksab siin tuhatkond krooni.

“Tuginedes eksperdi järeldustele, ei kaasne planeerimislahenduse ellurakendamisega olulist negatiivset mõju keskkonnale,” kirjutas Harjumaa keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka oma 2001. aasta 20. detsembri ametlikus kirjas.

Pärast seda kui Postimees näitas Pikkale, et juhtumisi asub sama koha peal Põhja-Eesti üks suuremaid ja Tallinna ainus hallhaigru koloonia, on ametnik oma arvamust muutnud: “Enam ma seda meelt ei ole. Minu arvamine tulenes keskkonnamõjude hindamise aktist. Nüüd, kui ma olen ise kohapeal käinud, selgub, et tõepoolest on seal hallhaigrute koloonia.”

Keskkonnamõjude hinnangu, millele Pikka viitab, koostasid keskkonnaeksperdid.

Vaatamata sellele, et üks ekspertidest, dendroloog Jüri Elliku on ükshaaval kõik puud üle vaadanud ja kolme kategooriasse (väheväärtuslikud, väärtuslikud ja olulised) jaganud ning seejärel ükshaaval ja värviliselt veel ka suurele kaardile kandnud, on puude ladvus asuvad hiiglaslikud oksakuhilad ekspertidel kahe silma vahele jäänud.

“Haigrupesad on nii suured, et neid peaks puu otsas ikka märkama,” tunnistas Pikka. Harju keskkonnateenistuse juht meenutab siinkohal, et esimesel korral saatsid nad töö tegijatele igatahes tagasi. Nüüd selgub, et ka teine, heaks kiidetud variant on osutunud ebapädevaks.

Just keskkonnaeksperdid on pannud linnajuhid tobedasse olukorda. Nii Tallinna linnavolikogu esinaine Maret Maripuu kui Harju keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka on oma käe lindude küla hävitamise otsusele alla pannud. Kõik nad on lähtunud paberitest ja tuginesid oma jah-sõnas ekspertide arvamusele.

Veel kümmekond aastat tagasi kuulus hallhaigur Eesti punasesse raamatusse. Hiljem, kui linnuliigi arvukus tõusma hakkas, arvati ta sealt välja.

Timmi sõnul on ainus võimalus Kakumäe haigrukolooniat kaitsta kuulutada see liigile olulise tähtsusega elupaigaks.

Pärast seda kui Harjumaa keskkonnajuht Jaan Pikka on oma meeskonnaga Kakumäel asja uurimas käinud, on ta Timmiga sama meelt: “Minu meelest on tegemist küllaltki väärtusliku elupaigaga. See on aga omaette väärtus.”

Kuigi haigrud võivad teinekord päris inimese läheduses pesitseda, piisab sageli vaid ühe puu langetamisest, et kogu koloonia kaoks.