Inimesed pole reostusohust teadlikud

Riigikontrolli auditi hinnangul on keskkonnaministeerium nõukogudeaegse reostuse likvideerimise unarusse jätnud ning ei teavita kohalikke omavalitsusi ja inimesi piisavalt reostusega kaasnevatest ohtudest.

Ohtlike jääkreostuste nimekirjas toob riigikontrolli audit esile näiteks Paldiski keskkatlamaja masuudireostuse, kus maapinnast välja valguv õli on moodustanud suure tiigi ja ähvardab voolata merre, kirjutas Postimees.

“Meil oli vaja linna sauna veetoru ära vahetada, lõime kopa maasse ja kohe tuli musta õli vastu,” kirjeldas Paldiski linnapea Kaupo Kallas. “Väga raske oli seal toru vahetada.”

Kallase sõnul mööduvad maapinnale tõusnud naftatiigist iga päev paljud inimesed ja reostus häirib linna elu. Selle likvideerimiseks taotles Paldiski keskkonnainvesteeringute keskuselt 30 miljonit krooni. Raha reostuse likvideerimiseks pole linn seni saanud.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki väitel on summa ministeeriumi hallatavale keskusele üle jõu käiv: “Kui me räägime jääkreostusest kui laiemast probleemist ja me tahaksime sellega tegeleda, siis selle jaoks oleks ilmselgelt vaja sadu miljoneid kroone aastas. Keskkonnainvesteeringute keskusel on reaalne võimalus kulutada vaid 20 miljonit krooni aastas.”

Paremini kulgevad lood Kose-Risti bituumenibaasiga, mille õlireostuse likvideerimiseks taotles Kose vald keskkonnainvesteeringute keskuselt selleks aastaks 180.000 krooni ja mainitud summa ka sai.

Kui suur võiks olla reostuse ulatus ja kas õli võib olla valgunud ka pinnavette, ei oska hinnata ei Paldiski linnapea Kallas ega ka Kose keskkonnanõunik Vladimir Bärg, kuna sellekohaseid uurimusi nende teada tehtud pole. Mõlemad mehed kinnitasid, et kohalike salvkaevude omanikud pole seni nende juurde kurtma tulnud.

Neis paikades keskkonnauuringuid teinud AS Mavesi projektijuht Mati Salu tõdes, et inimesed pole ümbritsevatest keskkonnaohtudest teadlikud. Mavesi ja ministeeriumi koostöös valminud uuringuid Eesti olulisemate reostuste kohta ei leiaks huvitatud ka keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.

Inimeste reostusest teavitamine oleks Mavesi esindaja Salu hinnangul kohalike keskkonnateenistuste kohus, kellele tema väitel on uuringud üle antud. “Paraku on niimoodi, et keegi inimesele avalikult infot ei jaga,” kirjeldas Salu olukorda. “Kui keegi millegi sisse kukub, alles siis tuleb ta küsima, et mille sisse ta kukkus.”

Ka ei ole Salu hinnangul igal pool lahendatud veevarustuse probleemid. Ta tõi näiteks endise Tiitsu asfaltbetoonitehase, mille lähikonnas oleva salvkaevu vesi sisaldab uuringute kohaselt ksüleene, fenoole ja naftasaadusi, aga on sellest hoolimata jätkuvalt kasutuses.

“Küllap see on siiski ka seda vett joovatele inimestele endile pähe tulnud, kui vesi keetmisel hakkab haisema,” arvas Salu. “Aga kui enam ei haise, siis nad hakkavad jälle vaikselt seda jooma.”

Riigikontrolli hinnangul leidub Eestis reostuse mõjult eriti ohtlikult saastatud objekte kokku 13, neis on reostatud ka põhjavesi. Lisaks väidab audit, et keskkonnaministeerium ei ole neis küsimustes piisavalt omavalitsusi ja kohalikke keskkonnateenistusi teavitanud.

Keskkonnaministeeriumi esindaja Eeki sõnul peaksid inimesi reostusohust teavitama kohalikud omavalitsused.