Sellisele surmateele asus eesti rahvas omal käel, asendades n-ö lapsed autodega, kirjutab Rein Taagepera Eesti Päevalehe arvamusveerul. “Viis aastat on aega tulevat lööki pehmendada. Hiljem muutub põrguraskeks vankrit hääbumisrööpast välja tõmmata, sest siis on lapsekasvatamiseas vanemaid juba kolmandiku võrra vähem.”

Pole näha, et erakonnad ja valitsus sumbumiseks valmistuks, nendib autor. “Kui kümnendikki valijaist löögi pehmendamist esmatähtsaks peaks, küll siis erakondade programmid seda ka peegeldaksid./-/ Küsimus pole ju mingi kitsas valitsuse iibetõstmisprogramm. Vaja on rahva moraalset taassündi, ja see pole üldsegi mugav.”

On vaja kahtluse alla panna kogu tarbimisusk, mida jagame suure osaga maailmast, teab Taagepera. “Veel hullem, on vaja vabaneda ka sellest, mis meid eraldab läänemaailmast — kibestunud tigedus kaasinimeste, lähedaste ja iseendagi vastu, mida ajalugu on meisse süstinud keskmisest enam. Aru saada, et laps võib rohkem rõõmu ja rahuldust tuua kui auto.”